X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Reguleerimata ülekäiguradadel on sagenenud õnnetused jalg- ja tõukeratastega

Foto: Siim Lõvi /ERR

Viimasel ajal on sagenenud õnnetused reguleerimata ülekäiguradadel, kus auto alla jäävad jalgratta või elektrilise tõukerattaga teed ületavad inimesed. Õnnetuste põhjuse üks asjaolu on, et autojuhid ei oska arvestada kergliikurite kiirusega, mis hoogu maha võtmata ülekäigurajale välja sõidavad.

Pühapäeval sõitis Mustamäel auto otsa ülekäigurajal elektritõukerattaga teed ületanud lastele. Samal päeva sõitis vanem naine Tartus ülekäigurajal rattaga ette sõiduautole. Politsei sõnul ülekäiguradadel toimunud õnnetustes puhul jaguneb süü laias laastus pooleks.

"Tasapisi nende liiklejate osakaal liikluses aina suureneb, kes kasutavad liiklemiseks jalgratast ja kergliikurit, teistpidi on kohaks see, et inimesed ei ole liiklusreeglitega nii hästi kursis. Ehk liiklusseadus paneb paika, et reguleerimata ülekäigurajal kergliikurile või jalgrattaga teeületaval liiklejal ei ole eesõigust sõiduki suhtes, väljaarvatud juhul kui ta ületab sõiduteed, millele juht pöörab," rääkis Põhja prefektuuri avariimenetlusgrupi juht Raul Annuk.

Nii ongi üheks õnnetuste põhipõhjuseks tõik, et tõuke või jalgrattaga sõidetakse hoogu vähendamata ülekäigurajale, eeldades, et autojuht peab neile teed andma. Samas juhtidel see võimalus puudub, sest ratturid ja elektritõukerattad  ilmuvad auto ette ootamatult.

"Autojuhtide suurim eksimus on eksimus pööretel ehk siis nad ei anna teed teed ületavale ratturile või kergliikurile. Tihtipeale autojuhid eksivad ka teeandmiskohustusega, kui näiteks jalgrattur liigub mööda sõiduteed, siis "anna teed" märk, parema käe reegel, need kehtivad ka ratturi suhtes. Kui jalgratturil on eesõigus, siis tuleb talle ka teed anda," ütles Annuk.

Sõiduõpetaja Ilja Lomtev tunnistab, et neid hetki, kui tahaks kätega peast kinni haarata näeb Tallinna liikluses iga päev. Sõiduõpetaja sõnul tuleb juhtidel arvestada sellega, et kergliikeljad ei pruugi osata liikluses õigesti käituda.

"Ta on kergliikleja, ta võib teada, et sebra, sõidan, roheline, sõidan, punane seisan, aga vahepeal, kui tal on roheline, aga kiirus mitte vähendatud jalakäija kiirusele, siis ta sõidab, ta näeb, et teeb kõik õigesti, see on juhi asi kontrollida, kas jõuab või mitte," kirjeldas Lomtev.

Lomtevi sõnul on tõuksid tulnud, et jääda ja nüüd tuleb nii autojuhtidel kui ka kergliikuriga sõitjatel õppida üksteisega arvestama.

"Täiskasvanud inimesed, kes ei ole olnud juhid, nendel puudub normaalne arusaam, millest lähtub juht ja juht muutub, mitte jumalaks, aga ta oskab kõike, ta oskab olukorda ette aimata, ta oskab pidurdada ühe sekundiga jne. Kergliiklejad, sellest kokkupõrkest võib sõltuda nagu teie tervis, teie elu. Vaadake, et teile antakse teed, ärge sõitke niisama. Pigem kontrollida, kui pärast sattuda haiglasse," ütles Lomtev.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: