Elektritõukeratas on vaieldamatult üks mõnusamaid viise, kuidas suvel liigelda. Elektritõukeratta kasutamine võib olla eriti ahvatlev ja mugav linnas seigeldes või liikudes koju pärast sõpradega peetud pidu. Hiljutine riigikohtu lahend seejuures selgitab, et elektritõukeratas võib olla teatud juhul mootorsõiduk, mis toob kaasa rida nõudeid, millega tuleb arvestada.

Mis on mootorsõiduk? Seaduse järgi on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis.

Kergliikurid on üldjuhul just need samad elektritõuksid, kuid ainult need, mille valmistajakiirus ei ületa 25 km/h ning mootori võimsus on kuni 1 kW (enne 2021. aasta 1. jaanuari turul kättesaadavaks tehtud elektritõukeratta puhul on kriteeriumid natukene leebemad).

Kõik elektritõukerattad aga selle määratluse alla ei mahu, näiteks saab nii mõnegi tõukerattaga sõita kiirusega kuni 40-50 km/h. Sellisel juhul võib elektritõukeratta omanik ilma teadmata juhtida seaduse mõttes mootorsõidukit. Kusjuures ka juhul kui elektritõukerattal on kiiruspiirik, kuid seda saab juht ise sisse ja välja lülitada ja seeläbi sõita kiiremini kui 25 km/h, on tegu samuti mootorsõidukiga.

Mootorsõiduki juhtimiseks peab aga olema juhtimisõigus. Kui see puudub, võib mootorsõiduki juhtimise eest saada väärteomenetluse tulemusena trahvi kuni 800 eurot. Krõbedam trahv (kuni 1200 eurot) võib oodata elektritõukeratta juhti, kelle juhtimisõigus on peatatud või ära võetud või kehtetuks tunnistatud.

Samal ajal on lahtine küsimus, kas liiklusseadus võimaldab üldse mõne kategooria juhtimisõiguse olemasolul elektritõukeratast juhtida, kuivõrd elektritõukeratas ei liigitu selgelt ühegi seaduses sätestatud mootorsõiduki kategooria alla. Ka riigikohus ei võtnud selles küsimuses selget seisukohta, mistõttu tuleb oodata kas seadusandja või kohtute tegutsemist selles vallas. Selge on aga see, et igasuguse juhtimisõiguse puudumisel on alust tõukeratturit mootorsõiduki juhtimise eest trahvida.

Eestis kasutusele võetava mootorsõiduki juhtimiseks on kohustuslik selle registreerimine liiklusregistris, mida kergliikurilt ei nõuta. Mootorsõiduki registreerimiseks on vajalik sõiduki tüübikinnitus, millega kinnitatakse mootorsõiduki vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Seadus sätestab ammendavalt mootorsõidukite tüübid, millele tüübikinnitust on üldse võimalik anda.

Seadus ei näe aga ette elektritõukerattale tüübikinnituse andmise võimalust. Kuna elektritõukerattale ei saa anda tüübikinnitust, ei ole võimalik seda ka liiklusregistris registreerida. Siin tekib probleem: kui mul on mootorsõidukiks liigituv elektritõukeratas ja registreerida ma seda ei tohi, kuidas ma siis sellega sõita saaksin? Vastus on, et ei saagi.

Kui mootorsõidukit pole võimalik registreerida, siis riigikohtu praktika kohaselt ei tohigi sellega liikluses sõita. Vastasel juhul võib saada trahvi kuni 400 eurot. Rahatrahvist karmim karistus võib oodata liiklejat, kes mitmel korral juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhib või kes teeb seda purjus peaga.

Karistusseadustiku mõttes paneb mootorsõiduki juht mõlemal juhul toime kuriteo ning võimaldab karistada mootorsõiduki juhti kas rahalise karistuse või vangistusega. Seega võib mõni hilisõhtune tõukerattasõit peolt koju tuua endaga kaasa kriminaalkorras karistamise, mille tõttu ei pruugi näiteks tööandjad soovida sõlmida karistatuga töölepingut.

Seega tasub elektritõukeratta omanikul üle kontrollida oma sõiduvahendi valmistajakiirus ning mootori võimsus, et tegu oleks ikka kergliikuri, mitte mootorsõidukiga. Ettevaatlikkus hoiab ära olukorra, kus süütuna tunduva tõukerattasõidu tulemusel saab juht kriminaalkaristuse.