Tallinna linn sai reformierakondlaselt Pärtel-Peeter Perelt ohtralt kriitikat käimasolevate teetööde pärast.

Liikluses on praegu tõesti palju ebamugavusi, kuid need on ajutised. Hea uudis on aga see, et Tallinn vähemalt ehitab ja sügisest on linn palju paremas korras. Ülejäänud Eestis on teedeehitus praktiliselt välja suremas, nagu ka taristuehitajate liit mitmeid kordi hoiatanud on. Ja see on palju suurem probleem, sest mõjutab reaalselt inimeste heaolu ja majanduse toimimist.

Teedeehituse raha riigis väheneb 

Pere süüdistab Tallinna halvasti korraldatud teedeehituses. Jään siiski selle juurde, et teede ehitamine on parem kui mitteehitamine. Reformierakonna juhtimisel on teede korrashoiuks mõeldud raha võrreldes paari aasta tagusega mitmekordselt vähendatud. Järgmiseks aastaks langevad teehoiukulud võrreldes tänavusega kokku ca 50 miljoni euro võrra, ülejärgmiseks aga 100 miljoni euro võrra. Ja tänavune pole üldse parim võrdlusbaas.

Taristuehituse liit on hoiatanud, et nii jätkates näeme neljarajalisi maanteid sajandi pärast. Samal ajal teevad ettevõtted aga plaane oma masinad ja seadmed maha müüa, töötajate arvu vähendada. Kui peaks tekkima soov tootmisvõimsusi taastada, kulub selleks mitmeid aastaid.

Ehkki Eesti on juba 2030. aastaks lubanud Euroopa Liidule ehitada kõrgematele nõuetele vastavalt välja Tallinn-Pärnu-Ikla ning Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, jääb see lubadus suure tõenäosusega täitmata. Pere jätab targu kõrvale ka tõsiasja, et tema enda erakonna valitsetud linnades tehakse suurem jagu teedeehitusi mitte kohaliku, vaid riigi raha toel ja oluline edasiminek tänavate kordategemisel saavutati ajal, mil Reformierakond riigitüüri juures polnud.

Liiklusohutuselt raha ära 

Pärtel-Peeter Pere on varasemalt pannud Tallinna transpordiametile süü liiklussurmade eest Tallinnas. Paraku on tema enda erakond vähendanud pea olematuks riikliku liiklusohutuse programmi raha, mille käigus saanuks ohtlikke kohti ehitada ohutumaks. Kui tänavuseks näeb teedehoiukava ette liiklusohtlike kohtade ümberehituseks 4,7 miljonit eurot, siis järgmiseks aastaks on see summa teehoiukavas null ja 2025. aastaks samuti null eurot.

Säästlikumaid liikumisviise soosiva taristu rajamine? Tänavu 3,5 miljonit eurot, aga järgmiseks aastaks null eurot ja ülejärgmiseks samuti null. Ka neljarajaliste maanteede välja ehitamata jätmine halvendab liiklusohutust.

Pere muretseb jalakäijate pärast Tallinnas. Kahjuks on tema enda erakond vähendanud teede mustkatte alla viimise programmi rahasid, mis tähendab, et jalakäija saatuseks jääb võitlus suviti autorataste alt lendleva tolmu ja kevadeti-sügiseti poriga. Kruusateedele tolmuvabade katete ehitamiseks näeb teehoiukava ette 1,6 miljonit eurot, kuid järgmised kaks aastat on eraldised kava järgi ümmargune null.

Lisaks on kavas Reformierakonnal muuta omavalitsuste üldrahastamist, mis vähendaks Tallinna linna saadavat raha 4,6 miljoni euro jagu. Ka see halvendaks teede ehituse võimalusi.

Peale teede näivad Reformierakonnal olevat pinnuks silmas autojuhid, sest nagu esialgsetest plaanidest kuulda, on kavas aastas koguda 120 miljonit eurot automaksu. See tähendab sadade eurode jagu lisakulusid igal aastal, samal ajal kui inimesed niigi ägavad tõusva elukalliduse all. Eesti on mitteametlik hinnatõusu Euroopa meister ja majanduse konkurentsivõime sulab koos inimeste säästudega.

Kahtlemata keegi, kes on end nimetanud rattalinnapeaks, võib isegi rõõmustada, kui autosõit on muudetud väheste privileegiks. Kui ta aga taotleb ise Tallinna volikogult tasuta parkimise õigust, siis mõjub see kõik silmakirjalikult.

Muide, soovitan Pärtel-Peeter Perel lugeda Reformierakonna transpordipoliitika programmi aastast 2010: "Üks mis kindel – sõiduautosid me maksustada ei kavatse." Tundub, et me oleme jälle huultelt valesti lugenud.