Hulk Euroopa suurettevõtteid tegutseb siiani Vene turul

{{1684392720000 | amCalendar}}
Venemaal tegutseb veel Austria päritolu Raiffeisen bank, vasakus ääres Lenini monument
Venemaal tegutseb veel Austria päritolu Raiffeisen bank, vasakus ääres Lenini monument Autor/allikas: SCANPIX/NEMENOV/AFP

Venemaal tegutsevad jätkuvalt mitmed suured Euroopa ettevõtted, nagu Bolt, Heineken ja Red Bull, näitab Yale'i ülikooli uuring. Euroopa Liit tahab nüüd 11. Venemaa vastu suunatud sanktsioonide paketiga lihtsustada Euroopa päritolu ettevõtete lahkumist Vene turult.

Euroopa Liidu liikmesriigid aitavad ettevõtetel Vene turult lahkuda, kuna kardetakse, et neid võidakse Venemaal sõja rahastamise eesmärgil maksustada. Euroopa Liidu 11. Venemaa vastu suunatud sanktsioonide paketi ettepanekute mustandtekstis on ettepanek luua eriload ja juriidilised tugiteenused Euroopa ettevõtetele, kes soovivad Venemaalt lahkuda, kirjutas ettepanekutega tutvunud Euobserver.

Euroopa Liit on omalt poolt külmutanud rohkem kui 1600 Vene Föderatsiooni kodaniku ja Venemaaga seotud juriidilise keha varad. 11. sanktsioonide pakett lisab sanktsioneeritute nimekirja veel ligikaudu 100 nime.

Uute ettepanekute kohaselt lubaks Euroopa Liit samas sanktsioonide all olevatele venelastele teha rahaülekandeid, kui need on vajalikud Venemaal toimuvate äride sulgemiseks hiljemalt selle aasta 31. augustiks. Euroopa Liit tahab Venemaalt lahkumise hõlbustamiseks anda Euroopa Liidus tegutsevatele õigusbüroodele samuti õiguse üldistest sanktsioonidest hoolimata pakkuda kommertsteenuseid Vene klientidele, kui sellised teenused on tarvilikud Vene äri sulgemiseks või notariteenuse pakkumiseks.

Bolt, Heineken ja Red Bull on siiani Vene turul

Yale University analüüsi kohaselt on Vene turult lahkunud rohkem kui 1000 ettevõtet. Samas tegutsevad Venemaal siiski mitmed suuremad Euroopa Liidust pärit ettevõtted.

Vene turul on jätkuvalt suurpangad Deutsche Bank, ING Bank, Raiffeisen Bank International ja UniCredit ning energiasektori ettevõtted Engie, OMV, and Total. Samuti on Venemaal jätkuvalt moebrändid Armani, Benetton, Diesel ja Lacoste.

Venemaal tegutsevad ülikooli andmeil edasi ka Eesti sõiduteenuse ettevõte Bolt, Austria energiajookide tootja Red Bull ja Hollandi kodumasinate tootja Philips. Bolt ise väidab omapoolses kommentaaris, et Venemaal ei toimu enam nende poolt sisulist äritegevust, kuid juriidiline keha on veel alles.

Viimase 12 kuu jooksul on Venemaal püsimine olnud Euobserveri hinnangul kalkuleeritud risk. Näiteks Austria päritolu Raiffeisen Bank International aktsiad on alates Vene invasioonist Ukraina vastu langenud 40 protsenti. Samal ajal sai Raiffeisen Vene turult 2022. aastal rekordilised 2,2 miljardit eurot tulu, mis on kogu pangakontserni tuludest rohkem kui 60 protsenti, kirjutas mai alguses Novaja Gazeta.

Vene turult lahkumiseks on vaja eriluba, mida on raske saada

Venemaa nõuab, et strateegilised ettevõtted nagu pangad ja energiasektori ettevõtted peavad Vene varade mahamüümiseks saama Vene välisinvesteeringute komisjonilt vastava loa. See komisjon töötab Vene rahandusministeeriumi alluvuses. Novaja Gazeta tõi esile, et välisinvesteeringute komisjon väljastab iga kuu kuni 10 sellist luba. Samas Vene turult väljumist ootab 700 ettevõtet. Lisaks sellele võttis Venemaa aprillis üle Soome Fortumi varad. Fortum soovis enne varade ülevõtmist Vene turult lahkuda.

Vene valitsus otsustas märtsis, et välismaised Vene turult lahkuvad ettevõtted peavad müüdava vara väärtusest 10 protsenti maksma erimaksuna. Vene rahandusminister Anton Siluanov ütles tollal Vene telekanalile Russia 24, et Venemaa on loonud tingimused, mille tõttu ei ole riigist lahkumine tulus.

Vene rahandusministeerium tegi lisaks sellele ettepaneku tühistada topeltmaksustamise vältimise lepped nn ebasõbralike riikidega, kes on kehtestanud Venemaa vastu majanduslikud sanktsioonid. Euobserver spekuleeris, et Vene president Vladimir Putin võib selle vastusammuna peale EL-i 11. sanktsioonide paketi jõustumist ellu viia. Topeltmaksustamise kokkulepete tühistamise järel võib Venemaa ühe allika sõnul tõsta dividendimaksu lausa 25 protsendi peale. Sedasi saaks muuta lääneriikide ettevõtted Vene sõja rahastajateks.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Euobserver

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: