Tänavu veebruaris vastu võetud elektrituruseaduse muudatused nägid ette, et Elering peab küsima võrguga liitujatelt deposiiti. Märtsis saatiski Elering liitujatele kirja, kus teavitas neid kohustusest maksta tagatisraha 38 000 eurot iga tootmissuunalise megavoltampri kohta. 

Aprilli lõpus aga saabus tootjatele Eleringilt uus teade, et tagatisraha asemel võib ka tasuda 70 protsenti eeldatavast liitumistasust. Meelemuutuse põhjusena tõi süsteemihaldur välja käimasoleva õigusliku vaidluse, mille keskmes on seadusemuudatuse selle osa tõlgendamine, mis võimaldab tagatist küsida ka tagasiulatuvalt nendelt turuosalistelt, kellega sõlmiti liitumisleping enne seadusemuudatuse jõustumist.

Nüüd tegigi Tallinna halduskohus, kuhu taastuvenergiatootja Evecon OÜ ja selle tütarettevõtted pöördusid, otsuse rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus.

Elektrituruseaduse kohaselt kehtib alates seaduse jõustumisest ehk 17. märtsist tagatisnõue neile, kes on selleks ajaks esitanud liitumistaotluse või sõlminud või täidavad tootmissuunalist liitumislepingut. Halduskohus leidis aga, et et see lõige seadusest on vastuolus põhiseadusega ning saatis kohtumääruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks riigikohtule.

Kohtumääruse kohaselt 24. märtsil Eleringist välja saadetud kiri tagatisraha kohustuse kohta ei kehti ning Eleringil ei ole õigust keelduda liitumislepingu pakkumise väljastamisest, tuginedes argumendile, et tagatis on maksmata. Samuti ei tohi sellel põhjusel liitumislepingut või liitumismenetlust lõpetada.

Esialgne õiguskaitse kehtib kuni 17. detsembrini ja selle kohaselt ei tohi Elering Eveconilt selle aja sees tagatist nõuda.

Tagatisraha tasumise kohustus pandi hiljuti jõustunud seaduses liitujatele selleks, et välja selgitada neist sellised, kellel on tegelik võimekus elektrijaam võrguga liita. Teine meede ehk alakasutustasu, mis sai seadusse niinimetatud fantoomliitujate ehk aastaid võrku kinni hoidvate liitujate vastase meetmena, on jätkuvalt kehtiv.