Elering kehtestas liitunutele tagatise maksmist leevendava erandi
Elektrituruseadus pani Eleringile kohustuse küsida võrguga liitujatelt deposiiti, pärssimaks fantoomliitujate motivatsiooni võrku aastaid kinni hoida, kuid nüüd otsustas ettevõte anda liitujaile võimaluse tasuda tagatisraha asemel 70 protsenti eeldatavast liitumiskulust. Osa turuosalisi peavad muudatust õigusvastaseks ja nõuavad otsuse tagasipööramist.
Riigikogu kiitis tänavu veebruaris heaks elektrituruseaduse muudatused, mille eesmärk oli lühendada taastuvenergiajaamade planeeringutele kuluvat aega ja pärssida niinimetatud fantoomliitumisi ehk elektrivõrgu fiktiivseid broneeringuid.
Üks olulisi meetmeid oli tagatismakse kehtestamine võrguga liitujatele. Niisugune deposiit pidi tagama, et keegi ei saaks võrku kinni hoida, kuna see oleks väga kulukas.
Märtsis saatis Elering liitujatele kirja, kus teavitas neid kohustusest maksta tagatisraha 38 000 eurot iga tootmissuunalise megavoltampri kohta. Tagatise nõuet ei oleks rakendatud, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust. Tagatise tasumise tähtajaks seati 16. mai.
Nüüd on aga Elering liitujatele leevenduse teinud. 28. aprillil saatis ettevõte turuosalistele teate, kus ütles, et annab uue seaduse sujuvamaks rakendamiseks ja turuosaliste võrdse kohtlemise nimel kõigile, kelle liitumisleping on sõlmitud enne seadusemuudatuse jõustumist, võimaluse valida: ehkki alles jääb võimalus maksta tagatist, tekib ka võimalus sellest mööda minna.
Seda saab teha juhul, kui tasuda Eleringile 70 protsenti oma eeldatavast liitumise kulust. Niisugune erand võib aga olla fantoomliitujale soodsam ja vähem riskantne, mistõttu pole osa turuosalisi olukorraga rahul, sest peavad seda ebavõrdseks kohtlemiseks.
Üks turuosalistest jagas ERR-iga arvutuskäiku, mille kohaselt sõltub rahaline kohustus liitumistasust 70 protsendi äramaksmise puhul kohast ja mahust, aga on laias laastus siiski kaks ja pool kuni kolm korda soodsam. See tähendab, et kui näiteks liitumine koos deposiidiga maksaks seitse miljonit eurot, siis ettemaksu puhul tuleks tasuda alla kolme miljoni euro.
Sunly ja Utilitas nõuavad õigust
Selle töönädala lõpus maandusid majandusministeeriumi ja Eleringi postkasti järgemööda kirjad Sunlylt ja Utilitas Windilt.
Utilitas teatas märgukirjas, et nõutud tagatise rakendamata jätmine on teatud turuosaliste suhtes ebavõrdne ja õigusvastane.
"Nimelt, enne liitumislepingu esemeks olevate tööde hanke tulemuste selgumist ehk võitja väljakuulutamist puudub igasugune veendumus liitumistasu tegelikus suuruses ning loogiliselt ei ole võimalik ka järeldada, kui palju on 70 protsenti liitumistasust," tõi Utilitas välja.
Tänavu 17. märtsi seisuga sõlmitud liitumislepingute puhul saaks Utilitase arusaama järgi tagatise kohaldamata jätta juhul, kui 16. mail saabuvaks tähtajaks on tööde hanke võitja välja kuulutatud ning turuosaline on tasunud teise osamaksena tõendatult vähemalt 70 protsenti tegelikust liitumistasust.
"Muudel juhtudel tuleb 16.05.2023 tähtajaks tagatise esitamata jätmisel lugeda sõlmitud liitumisleping kehtivuse kaotanuks," teatas Utilitas seadusele viidates.
Eleringi tehtud muudatus on Utilitase teatel diametraalses vastuolus ka elektrituruseaduse mõtte ja eesmärgiga, sest majandusministeeriumi varasema seisukoha järgi on tagatise erandi lävend põhinenud eeldusel, et tegemist on juba kaugelejõudnud arendustega.
"Ehkki niisugune lähenemine oli juba eos diskuteeritav, kuna liitumistasu võib ka täielikult tasuda pelgalt spekuleerimise eesmärgil, tekitab Eleringi pakutud "skeem" olukorra, kus juba sõlmitud liitumislepingute suhtes tagatist faktiliselt ei rakendatagi. Niisugusel arendajal on märksa odavam tasuda 70 protsenti prognoositud liitumistasust," toob Utilitas kirjas välja, viidates Eleringi varasemale arvutusele, et 70 protsenti liitumistasust on keskmiselt 21 000 eurot megavoltampri kohta.
Samadel põhjustel on rahulolematu Sunly, kes teatas, et ettemaksu võimaldamine on otseselt vastuolus seadusega, Eleringi tüüptingimustega ja ka konkurentsiameti varasemalt turuosalistele edastatud suuniste ning hinnangutega.
"Täiendavalt tuleb silmas pidada, et ettemaksete viimasel hetkel lubamine põhjustab turuosaliste ebavõrdset kohtlemist," kirjutas Sunly majandusministeeriumile ja Eleringile ning lisas, et ettemaksu võimaldamine läheb vastuollu ka Eleringile kui turgu valitsevale ettevõtjale konkurentsiseaduses seatud üldise keeluga mitte diskrimineerida.
Sunly tõi kirjas välja, et mitmed turuosalised on praeguseks juba muutnud oma ärilisi otsuseid ja isegi loobunud liitumistest tulenevalt seadusega kehtestatud tagatise maksmise reeglitest.
"Juhul kui nüüd toimuks tagatise kogumise korralduses turuosaliste ja järelevalveasutusega läbi arutamata taoline muudatus, siis halvendaks see märgatavalt konkurentsi turul ning oleks vastuolus ka õiguspärase ootuse põhimõttega," tõdes ettevõte.
Nii Sunly kui Utilitas Wind paluvad Eleringil ja majandusministeeriumil kiiresti tegutseda ja 28. aprillil teatavaks tehtud protsessid peatada, et vältida kehtiva õiguse rikkumist ning tagada turuosaliste võrdne kohtlemine. Sunly viitab kirjas ka võimalusele kohtusse pöörduda.
Elering: muudatuse taga on kohtuvaidlus
Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa sõnul loodi võimalus tasuda tagatisraha asemel 70 protsenti eeldatavast liitumiskulust põhjusel, et seadusemuudatuse üle, mis kohustab Eleringi liituda soovijatelt tagatist küsima, käib parajasti õiguslik vaidlus.
"See muudatus puudutab neid liitujaid, kellega sõlmiti liitumisleping enne elektrituruseaduse muudatuste jõustumist ehk enne 17. märtsi. Õiguslik vaidlus käibki seadusemuudatuse selle osa tõlgendamise üle, mis võimaldab tagatist küsida ka tagasiulatuvalt nendelt turuosalistelt, kellega sõlmiti liitumisleping enne seadusemuudatuse jõustumist," ütles Ellermaa.
Tema sõnul on osa nendest turuosalistest pöördunud kohtusse, et välja selgitada, kas tagatise küsimine tagasiulatuvalt on põhiseadusega kooskõlas. Kuna Elering tahab turuosalisi ühetaoliselt kohelda, otsustaski ettevõte pakkuda mitte ainult kohtusse pöördunutele, vaid kõigile enne muudatuste jõustumist liitunud turuosalistele võimalust tagatise asemel osa eeldatavast liitumistasust maksta.
"Selline otsus võimaldab vältida vaidlusaluse seadusesätte rakendamisest tootmisseadmete arendajatele tekkida võivat potentsiaalset suurt kahju. Tegemist on seejuures valikuga – turuosaline võib endiselt tasuda ka tagatise, kui ta seda soovib," sõnas Ellermaa.
Eleringi esindaja lisas, et fantoomliitujad on tõsine probleem nii varustuskindluse kui ka taastuvenergia majandussektori arengu mõttes ja ettevõtte jaoks on väga oluline selle murega tegeleda.
"Kuid oluline on ka märkida, et fantoomliitujad on eelkõige liitujaid, kelle jaoks on liitumispunkt välja ehitatud ja võrgu võimsus selles kohas broneeritud, kuid kes reaalselt ei ole selles kohas elektrit mõistliku aja jooksul tootma hakanud," märkis ta. "Seadusemuudatus võimaldab sellistelt fantoomliitujatelt küsida eraldi tasu kasutamata võimsuse eest. See muudatus annab meile tööriista fantoomliitumiste probleemiga tegeleda ja just seda Elering ongi soovinud."
Tagatisraha asemel liitumistasu maksta võimaldamine aitab Ellermaa kinnitusel vältida edasiliikumist projektidega, mis ei ole küpsed ja millel puudub tegelik finantseerimisvõimekus.
"Võimalus tasuda liitumistasu 70 protsendi ulatuses tähendab tasu Eleringi poolt korrigeeritud tänaste ehitushindadega. See tähendab, et tänaste elektrivõrgu ehitushindadega võrreldes on aasta-kaks tagasi väljastatud liitumispakkumistes toodud hinnaprognoos mitu korda väiksem, kuid Eleringi poolt korrigeeritud hindade alusel tasutav liitumistasu annab Eleringile suurema kindluse, et selle tasunud liituja kavatsused elektrijaama rajada on tõsised," ütles ta.
Kriitikud ütlevad, et muudatus tuli ka liiga hilja, arvestades, et deposiidi peaks tasuma juba mai keskpaigaks ja ettevõtted on selle teadmise alusel oma otsuseid teinud, kuid Ellermaa sõnul ei ole muudatus seotud läheneva tagatise maksekuupäevaga, vaid eelkirjeldatud õigusliku vaidlusega.
Konkurentsiametiga see muudatus Ellermaa sõnul kooskõlastamist ei vajanud ning sama kinnitas ERR-ile ka konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haab.