"Eleringi 12-aastase eksisteerimise jooksul tehtud investeeringud piiriülestesse ülekandevõimsustesse on rahastatud suuresti Euroopa Liidu toetuse ja ülekoormustasu arvelt. Eelmise kümnendi lõpul rajatud kolmas ühendus Lätiga ning nõukogude ajast pärinevate varasemate ühenduste rekonstrueerimiseks oleme kasutanud just neid rahastusallikaid. Eesti elektritarbija ega ka liitujad pole nende ühenduste rajamisse pidanud panustama," ütles Eleringi pressiesindaja Ain Köster.

Kösteri sõnul kaasas Elering Euroopa Liidu toetused ka Soome ja Eesti vahele ehitatud EstLink 2 ehitusse eelmise kümnendi alguses ning plaanib ka järgmiste uute välisühenduste ehk EstLink 3 ja Läti neljanda ühenduse rahastada üksnes Euroopa Liidu vahendite ja ülekoormustasu toel.

Energeetikaekspert Andres Tropp kirjutas hiljuti sotsiaalmeedias, kuidas Elering oli küsinud tuulepargi projekti liitumise eest ebaõiglaselt kõrget hinda, põhjendades seda vajadusega tagada elektritransiidi võimekus. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et konkurentsiameti elektri ja gaasituru raportis on öeldud, et Eesti elektri põhivõrk on dimensioneeritud ligikaudu 3000 MW võimsuse edastamiseks – keskmiselt 1000 MW kohalikuks tarbimiseks ning 2000 MW lõuna- ja põhjasuunaliseks riikidevaheliseks elektrikaubanduseks.

"Tekib küsimus kes andis Eleringile loa sellise elektrivõrgu ülesehituseks? Eesti elektroenergeetikasse investeerimise tingimused järjest halvenevad, samas Elering teeb suuri kulutusi elektri transiidi võimaldamiseks, mille maksavad kinni Eesti tootjad ja tarbijad," leidis Tropp.

Eesti Energia, mille regulaatorsuhete osakonna juht Tropp on, ütles, et ei soovi ettevõtte poolt teemat kommenteerida.

Kui Eesti keskmine elektritarbimine on umbes 900-1000 megavatti, siis 2000 megavatti välisühendusi tuleb kokku, kui arvestada, et nii põhja- kui lõunasuunas on Eestil 1000 megavatti ühendusi - Soomega EstLink 1 võimsusega 350 MW ja EstLink 2 võimsusega 650 MW ning kolm vahelduvvooluühendust Lätiga samuti kogumahus umbes 1000 megavatti.

Elering ja amet: liitumistasud lähevad ainult liitumiskulude katteks

Eleringi esindaja märkis oma kommentaaris, et ettevõte lähtub oma tegevuses, sealhulgas ka sisemaise elektrivõrgu ja välisühenduste arendamisel Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest ning omaniku ootustest. "Eleringi tegevust kooskõlastab ja teostab järelevalvet konkurentsiamet," rõhutas Köster.

"Liitujatelt kogutavat liitumistasu Elering mõistagi riikidevaheliste ülekandevõimsuste arendamiseks ei kasuta. Liitumise kulud on seni kulupõhised – liituja tasub nende kulude eest, mis on vajalikud tema teenindamiseks," kinnitas Köster.

Sama märkis oma kommentaaris ka konkurentsiameti energiaturgude osakonna juhataja Marilin Tilkson: "Mis puudutab liitumistasusid, siis nendest finantseeritakse konkreetse liituja elektripaigaldise võrguga ühendamise kulusid. Kui elektri tootja soovib põhivõrguga liituda, siis selleks tuleb Elering AS-ile esitada liitumistaotlus. Konkreetse tootja soovist ja elektripaigaldise tehnilistest andmetest sõltub kui suur on liitumistasu. Liitumistasudest ei finantseerita võrgu ehituse kulusid, vaid konkreetse liituja jaoks tehtavate tööde ja materjalide kulud (näiteks võrgutugevduskulud, seadmete paigalduse või vahetusega seotud kulud jms)."

Viimast kinnitas ka konkurentsiameti endine peadirektor Märt Ots: "Eleringi puhul kõik liitumised on või vähemalt tol ajal, kui mina olin peadirektor (aastatel 2008-2022 - toim.) ja minu teada on ka täna 100 protsenti kulupõhised. See tähendab seda, et kui keegi tahab näiteks tootjat või tarbijat liita, siis ta peab 100 protsenti maksma kinni need kulud, mis on seotud liitumisega."

Elering: elektrivõrk on tervik

Tilkson rõhutas, et Eestis ei ole olemas eraldiseisvat transiidivõrku, vaid on ülekandevõrk (põhivõrk) koos piiriüleste ühendustega. "Ülekandevõrgu halduriks on Elering AS. Ülekandevõrgu rahastamine toimub põhivõrgu võrgutasudest, mis on kooskõlastatud konkurentsiametiga," märkis ameti energiaturgude osakonna juhataja.  

Ka Köster Eleringi esindajana rääkis, et elektri ülekandevõrk on üks tervik: "Ei ole võimalik tegutseda selliselt, et tegeleme üksnes sisemaise elektrivõrguga, jättes välisühendused tähelepanuta, ega ka vastupidi."

Kösteri kinnitusel kaalub Elering võrgu arendamisel ühiskondlikku kasu, püüdes leida tasakaalupunkti erinevate osapoolte, eelkõige tootjate ja tarbijate huvide vahel.

"Ka välisühendusi arendades kaalume, kas need tasuvad end sotsiaalmajanduslikult ära. Kui kahe naaberpiirkonna (riigi) vahel on elektri hind erinev, siis kaalume uute ühenduste rajamist. Hindame seejuures, kas uuest ühendusest saadav ühiskondlik tulu kaalub üles ühenduse rajamisse tehtava investeeringu," kirjeldas Köster.

Eleringi seisukohta toetas ka Tilkson konkurentsiametist: "Piiriüleste ülekandevõimsuste rajamise eest vastutavad riikide põhivõrguettevõtjad, Eestis Elering. Põhivõrguettevõtjad teevad uue ülekandevõimsuse rajamise osas põhjalikud analüüsid, analüüs hõlmab seda, kas on vaja uut ülekandevõimsust, mis mahus ja kuhu."

Konkurentsiameti endine juht Ots ütles siiski, et teatavas mõttes saab elektri transiidiks ja kodumaiseks tarbimiseks vajalikku võrku ka lahus vaadelda.

"Selles suhtes kindlasti saab. Põhivõrgud (Elering - toim.) jagavad ju võimsuse ära. Ja võimsuse jagamisel sõltub, kui suur osakaal võimsusest pannakse transiidile ja kui palju võimsusest pannakse näiteks kodumaistele tootmistele-tarbimistele. Ja siin kahtlemata põhivõrk saab seda mõjutada: kui ta paneb mingisuguseid võimsusi Läti või Soome suunale, siis mingisugused muud elektrivood võivad sellest väheneda. Sest see on kõik üks kompleks," rääkis Ots.

"Siin põhivõrk teeb oma kalkulatsioonid, vaatab, kui suur on võrgu läbilaskevõime ja vastavalt sellele siis koostöös Soome ja Läti põhivõrguga määratakse kindlaks, kui palju on ühel või teisel riikidevahelisel ühenduspunktil elektrivoog. Ja kui seda muuta, siis see teatud määral ikkagi mõjutab kodumaist tootmist-tarbimist, et kas nüüd mingid megavatid sellest läbilaskevõimest pannakse puhtalt transiidile või mitte," kirjeldas ta, lisades, et tegemist on keerulise tehnilise arvutusega.

"Põhivõrgud peavadki seda niimoodi optimaalselt tegema, et kodumaine oleks tagatud ja et oleks tagatud ka rahvusvaheline kaubandus. Aga minu põhisõnum on ikkagi see, et kuna me oleme ühtne Euroopa Liit, siis me peaksime võimalikult palju riikidevahelist kaubandust soosima ja teine fakt on see, et Soomest tuleb meile täna ikkagi odavamat elektrit," lisas Ots.

Piiriülesed ühendused tagavad varustuskindluse ja parema hinna

Tilkson konkurentsiametist meenutas oma kommentaaris, et piiriülesed ülekandevõimsused on olulised elektrituru toimimiseks ja need aitavad tagada ka varustuskindluse.

Sama tõdes ka Köster: "Euroopas on üldiseks eesmärgiks erinevate riikide ja piirkondade elektrivõrkude ja turgude ühendamine selliselt, et elekter liiguks riikide vahel vabalt ja hind oleks kõikjal sama."

Köster viitas ka ülekoormustasu mehhanismile, mida kasutatakse ühenduste rajamiseks ja hoidmiseks eesmärgiga kaotada ülekoormus ja hinnad ühtlustada. Elering saab elektribörsilt ülekoormustasu olukorras, kus naaberriikide vahel on elektrihinna erinevused, mida ei ole võimalik siluda, kuna ülekandevõimsusi hinna ühtlustamiseks ei jätku. Eesti puhul tekib selline tasu piiril Soome ja Lätiga, kuna need on meie hinnapiirkonnaga seotud naaberhinnapiirkonnad.

Eelnevatega sama rääkis ka Ots, kes rõhutas ka Euroopa Liidu kui ühtse kaubandusala toimimise tähtsust: "Mis puudutab transiiti ja ülekannet, siis siin tuleb arvestada seda, et me oleme Euroopa Liidu ühtsel turul ja meil on kaupade vaba liikumine. Meil käib ju kogu transiit täna Euroopa Liidu kaudu ja kui Eesti võimaldab elektrivõrgus transiiti, siis see on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega, mida me ei tohi ju takistada ja peame pigem võimaldama liikmesriikide vahelist kaubandust."

Ots rõhutas uuesti, et toetab võimalikult paljude välisühenduste rajamist: "Minu seisukoht on küll, et kui me tahame saada endale võimalikult odavat hinda tulevikus, siis parim tee on - mida suurem turg, seda odavam hind. Kui me jääme Baltikumi ja võtame sellise eesmärgi, et varustame nüüd kõik roheenergiaga ja enda jõududega, siis see tähendab meile ilmselt ainult kallimat elektrit. Sest majanduses on ju väga lihtne mastaabiefekt, et kui me saame olla ühe suure turu liige, siis me sellest ju võidaksime."

Ots viitas ka sellele, et praegused ühendused Soomega ei võimalda piisavalt suures mahus elektrikaubandust. "Kui minu käest küsida, siis mina arvan, et meie esimene prioriteet peaks täna olema kiiresti ehitada juurde üks, kaks või kui vaja isegi kolm ühendust Soomega."