Sarnaselt maksumuudatuste eelnõuga jäi perekonnaseaduse muudatuste eelnõu puhul sellega tutvumiseks ja kooskõlastamiseks vaid vähesed päevad, kuid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) sõnul on opositsioonil nüüd kümme päeva muudatusettepanekute tegemiseks, liiatigi oli kooseluseaduse rakendusaktide osa eelnõust juba aastaid arutluse all olnud.

"Rakendusaktid valmisid juba 2015 ja teist korda 2021, midagi uueväärset ei ole. Suurim muudatus oli ühe sõnapaari lisamine. Kolm päeva on lühike aeg, tõsi, aga 42 asutust ja organisatsiooni suutsid oma arvamuse meile anda, liiatigi oli suur soov, et parlamentaarne debatt saaks aset leida ja kümme päeva jääks muudatusettepanekuteks," lausus ta.

Andrei Korobeinik märkis, et kui maksumuudatuste puhul võis veel aru saada, miks kiirustatakse, siis nüüd on seda märksa keerukam mõista. Samamoodi jääb tema sõnul arusaamatuks, miks pandi kokku perekonnaseaduse muutmine ja kooseluseaduse rakendusaktid, sest tegu on sisu poolest kahe eelnõuga, millel on ühiskonnas ja ka näiteks Keskerakonnas erinev toetus.

Sotsiaaldemokraatide esindaja Eduard Odinetsi sõnul pandi kaks asja kokku, et mitte teha poolikuid lahendusi.

"Kui me räägime ikkagi väärtuspõhisest tegutsemisest ja kõigile võrdsete kohustuste ja õiguste tagamisest, siis kooseluseaduse ja perekonnaseaduse (muutmine) on täislahendus, et saaksime kõik Eestis tunda end täisväärtuslike peredena," lausus ta.

Varro Vooglaid EKRE-st märkis, et küsimus pole sugugi võrdsete võimaluste tagamises, vaid ühe ühiskonna alustala ehk abielu ümberdefineerimise soovis.

"Kõigil Eesti inimestel on praegu võrdne võimalus astuda abiellu, on olnud eelnevalt ka. Pole olnud olukorda, mida oleks võinud nimetada diskrimineerimiseks. Küsimus on selles, mida abielu tähendab. See on see, mida nad üritavad praegu teha – muuta radikaalselt abielu tähendust," ütles Vooglaid.

Eesti 200 esindaja Liisa Pakosta ütles, et riigikogus on täpselt ühesugune toetus nii kooseluseaduse rakendusaktidele kui perekonnaseaduse muutmise eelnõule ehk abieluvõrdsusele.

"Abieluvõrdsus on väga mõistlik just nüüd ära teha. Ilma perekonnaseadust avamata ei oleks saanud rakendusakte teha. See eelnõu on kõige mõistlikum, kõige lapsesõbralikum," lausus ta.

Korobeinik märkis, et võrdse toetuse väide ei pea kindlasti paika. "Kooseluseadust enamus ühiskonnast toetab, abieluvõrdsus on ideoloogiline, seal on toetus tunduvalt väiksem," lausus ta.

Mart Maastik Isamaast ütles, et eelnõus sisalduvat pole arutatud rahvaga ning et see tegeleb vaid ühe protsendi vähemuse õigustega,

"Isamaa jaoks on abielu mõiste samamoodi väärtuspõhine ja leiame, et seda ei ole õige praegu sellisel moel läbi viia. /.../ Need rakendusaktid, seal on kõige vaesemase ossa jäetud lapsed, kes peaksid abielust sündima ja abielust ei saa teistmoodi lapsi sündida kui ema ja isa kooselust," lausus ta.

Riisalo tõi välja, et uuringute järgi on toetus samasooliste abieludele Eesti kasvanud ning tänaseks toetab seda 53 protsenti Eest elanikest, sealhulgas 75 protsenti 20- kuni 29-aastastest. "Need on inimesed, kes on täna abiellumiseas ja nemad suhtuvad väga toetavalt ja positiivselt," ütles ta.

Riisalo lisas, et kaks kolmandikku lastest Eestis sünnivad väljaspool abielu ja seega pole mõtet abielu rolli laste saamisel üle tähtsustada.

Vooglaiu sõnul näitab näiteks Ühiskonnauuringute Instituudi uuring, et pigem on 52 protsenti Eesti elanikest samasooliste abielu vastu.

"Üks põhilisi probleeme, mis inimesi häirib, on see, et sõidetakse üle laste loomulikust õigusest emale ja isale. See, millega silmitsi seisame, et riik tahab tahtlikult raiuda seadustesse võimaluse, et last kasvatatakse ilma ema või isata," ütles ta.

Pakosta sõnul on lapse õigused eelnõu järgi kaitstud mitmel moel ning kõige olulisema muudatusena kirjutatakse seadusesse, et lapsel saab olla vaid kaks vanemat, mitte näiteks kolm, nagu on võimalik praegu.

Maastiku sõnul on küsimus eeskujudes, mida samasooliste abieludega ja peredega järeltulevatele põlvedele antakse. "Me oleme demograafilises kriisis meil on sündivus läbi aegade kõige väiksem. Ja me räägime, et me tahame seadustada homoabielusid. See on eeskujude teema – minu arvates on perekond, kus on ema ja isa, kelle abielust tekivad lapsed," ütles ta.

Odinets märkis, et eeskuju näitega proovitakse lihtsalt inimesi hirmutada. "Hirmutatakse inimesi, et kui noor naine näeb geipaari, siis tal kohe kaob soov lapsi saada. See ei ole nii. Kui me vaatame 34 riigi näiteid, kus on abieluvõrdsus, siis seal on salliv ühiskond, võrdne kohtlemine, lugupidamisega suhtumine kõigisse inimestesse," lausus ta.  

Perekonnaseaduse muutmise eelnõu on läbinud parlamendis esimese lugemise.