"Ma arvan, et tööandja vaatest on see igati mõistlik samm ja oleme seda ise välja pakkunud jubna mitu aastat tagasi," ütles Palts. "Kui tervis võimaldab ja arst on sellega nõus, et inimene võiks mingi koormusega tööd teha, ja tööandja saab sellist võimalust pakkuda, siis miks seda mitte teha."

Pelgalt töötaja enda otsuse põhjal seda teha ei saa, lisas Palts. Ta selgitas, et arsti hinnang peab andma kindluse, et osalise koormusega tööle naasmine ei takista paranemist.

Sotsiaalministeeriumil on valminud seadusmuudatuse eelnõu, mis võimaldaks jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ja saada selle eest ka töötasu.

"Teame kõik, et on olukordi, kus mingi koormusega saaks tööd teha," märkis Palts. "Näiteks luumurd, liikuda ei saa ja taastusravi võtab aega, aga tööülesanded lubaksid mingi koormusega tööle minna."

Palts tõdes, et täna ongi juba palju paindlikkust tööturul, on palju inimesi, kes töötavadki kodus.

Periood, mille järel võiks osalise koormusega alates haiguslehele minekust taas tööga alustada, võiks Paltsi hinnangul olla isegi lühem kui kaks kuud. "See võiks olla juhtumipõhine, arsti hinnata," ütles ta. "Oluline on, et see võimalus on pooltele vabatahtlik."

Sotsiaalministeeriumi plaanitav muudatus puudutaks aastas keskmiselt 17 000 kauem kui  60 päeva haiguslehel olevat töötajat.  Nendest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks töötukassa toetavaid teenuseid.

Töövõimetuse ennetamise süsteem käivituks 1. aprillist 2024. aastal ja selle ellu viimist rahastataks osaliselt Euroopa Sotsiaalfondi abiga.