Eesti Panga statistika järgi langesid pankade eluasemelaenude marginaalid 2005. aastal ühe aastaga rohkem kui kolmelt protsendilt ühe protsendi kanti, püsides seal kolm aastat.

"Kindlasti oli kliente, kes said 0,5-protsendilise intressimarginaaliga laenu, aga keskeltläbi 2005. kuni 2008. aastal oli intressimarginaal umbes üks protsent. See oli aeg, kus Eesti turule sisenes palju Põhjamaade suuri pankasid. Konkurents turuosa võitmise eest oli väga suur," selgitas Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Raudsaar ei usu, et marginaalid lähiajal nii madalale kukuvad, kuid pisut langusruumi võiks euribori edasise tõusu korral olla.

"Euribor turu ootuste kohaselt teeb tipu selle aasta teises pooles, siis võiks mõnevõrra alaneda, aga mitte nulltaseme juurde, vaid pigem kahe-kolme protsendi vahele, kolme protsendi juurde enam-vähem," ütles ta.

Swedbank pakub praegu kodulaenu marginaaliga umbes 1,8 protsenti.

"Ma usun, et natuke langemisruumi on. Mis aga hinda suures pildis mõjutab, on see, mis on majanduslik situatsioon tervikuna, konkurents, inimeste maksevõime," sõnas Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

Suhteliselt uus tegija laenuturul Coop Pank annab kodulaenu marginaaliga alates 1,7 protsendist ja panga finantsjuht Paavo Truu enam kuigivõrd langusruumi ei näe.

"Siit allapoole minekuks me ruumi ei näe. Kui meenutada eelmist perioodi, kui tõesti marginaalid käisid madalamal ära, siis natuke hiljem, kui euribor langes nulli ja negatiivseks, siis need pangad, kes tegid 0,5-0,6-protsendilise marginaaliga tehinguid, ikkagi kahetsesid seda ja sellest on õpitud," selgitas ta.

"Sel ajal kui euribor oli negatiivne, pangad maksid laenudele peale. Aga kui täna euribor on kasvanud, siis tähtajaliste hoiuste hinnad – pangad annavad inimestele raha edasi, et inimeste hoiused saaks kasvada," rääkis Ulla.

Euroopa Keskpank arutab uut intressitõusu juuni keskel.