Venemaa teatas veebruaris, et plaanib nafta tootmise mahtu 500 000 barreli võrra kärpida alates märtsist. Naftakartell OPEC teatas aprillis samuti, et hakkab tootmist kärpima. Saudi Araabia toetas naftatootmise ulatuslikku kärpimist, kuna Riyadh muretseb, et maailmas väheneb nõudlus toornafta järele.

Riyadh hakkas mai alguses tootmist kärpima. Moskva teatas toona, et pikendab märtsis kehtima hakanud piiranguid aasta lõpuni. Viimased andmed aga näitavad, et Moskva jätkab suurtes kogustes nafta eksportimist. Naftahinnad on jätkanud langemist, esmaspäeval oli rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind 76,68 dollarit barreli kohta. Riyadh tahab, et nafta hind oleks vähemalt 81 dollarit barreli kohta.

Saudi Araabia leiab nüüd, et Venemaa pole täielikult oma lubadust täitnud. Saudi Araabia ametnikud võtsid ühendust Moskvaga ja palusid, et nad austaksid kokkulepitud kärpeid, vahendas The Wall Street Journal.  

4. juunil toimub Viinis OPEC+kohtumine, kus osaleb ka Venemaa. Sel nädalal vihjas Saudi Araabia, et riik võib tootmist kärpida veelgi. Hiljuti ütles Venemaa president Vladimir Putin, et naftahinnad lähenevad "majanduslikult õigustatud" tasemele. 

Riyadh ja Moskva on varemgi naftatootmise pärast riidu läinud. 2020. aastal alustas Saudi Araabia hinnasõda, et Venemaa turuosa endale haarata. Hiljuti kutsus Saudi Araabia Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski iga-aastasele Araabia Liiga tippkohtumisele. 

Moskva-vastased sanktsioonid kujundavad nüüd ümber ka globaalset naftaturgu. Hiina ja India ostavad Venemaa naftat suure allahindlusega. Lähis-Idas paikevad tootjad suunavad oma toornafta Euroopasse. Märtsis sai Venemaast Hiina suurim naftaga varustaja. 

Madal nafta hind ohustab nüüd Saudi Araabia ambitsioonikaid kulutuste programme. Riyadh tahab vähendada riigi sõltuvust naftatulust ning kuningriik püüab luua uusi töökohti ja mitmekesistada äritegevust.