Midagi sellist pole varem juhtunud. Kuu aja pärast toimuval Läti laulupeol ei kõla üks populaarsemaid koorilaule "Taevas, valgusta Lätit", sest helilooja Zigmars Liepinš võttis selle repertuaarist tagasi, kuna ta ei tea, kas laulu sõnade autor Kaspars Dimiters on kunagi olnud patrioot. Kuid nüüd on ta Liepinši arvates putrioot. See Putinile viitav uus sõna tõusis päevakorda pärast Dimitersi värsket laulu Youtube-is: "Oma lähedastesse lätlastesse suhtun armastusega.
Kuid mu hinge kodumaa on Kristuse püha Venemaa".

"Sa, Zigmars Liepinš, oled miljonär. Sul on orden. Mulle pole isegi pensioni antud. Jah, olen vaene, kuid see-eest vaba. Vaba kõiki armastama, kuniks elu. Vaba armastama venelasi, ukrainlasi, ka sind ja jumalat. Meid kõiki," ütles Läti luuletaja ja helilooja Kaspars Dimiters.

Venemaa agressioon Ukrainas on pannud lätlasi mõndagi ümber hindama, rääkimata siis Lätis elavaist venelastest. Presidendivalimiste eel ütles praegune riigipea Egils Levits, et ta poleks soovinud valituks saada Kremli-meelsete poliitikute toel. Nüüd küsitakse, kas kõik 100 häält parlamendis polegi võrdse kaaluga?

Daugavpilsi naised on osa tuhandeist Venemaa kodanikest, kel tuleb seimi tahtel teha uue elamisloa saamiseks Lätis keeleeksam. Praeguseks registreerunud 5000 inimesest on läbi saanud umbes pooled, aga tuhanded pole veel üldse eksamile tulnudki. Kas neid ootab maalt väljasaatmine? Kord juba pikendatud tähtaeg saab detsembriks otsa.

"Üritan eksamist läbi saada, kuid lootust on vähe. Mul pole keelte peale annet," ütles Vitali.

"Kui räägime asutusest, mida võiks pidada keelepolitseiks, siis, andke andeks, on see kogu Euroopas midagi täiesti uut. Ainult meil on loodud riiklik järelevalve erafirmade ja riigiettevõtete üle, hindamaks riigikeele oskust. Olin Brüsselis, NATO-s ja me rääkisime seal erinevate riikide esindajatega inglise keeles. Kellegi keeleoskus polnud perfektne, oli oma eripäradega, kui inimene on pärit Hispaaniast või Saksamaalt. Ja kellelgi ei tule pähe uurida, kuidas ta on keele omandanud, ega ta vigu tee ja kui õigesti ta kirjutab," rääkis Läti seimi liige, partei Stabiilsuse Eest! esimees Aleksejs Roslikovs.

Riias on punasamba mahavõtmise järel uus sisu alles kujunemas. Milline on aga Lätis elavate venelaste ja siinsete Venemaa kodanike nö uus sisu, mis on ju muutunud Ukraina sõjaga seoses ja Läti parlamendi lätimeelsete otsuste järel, ei oska praegu keegi öelda. Igatahes näitavad viimased küsitlused, et siinsete venelaste seas levivad osavõtmatus ja ükskõiksus.

Rahva soovil rajatakse maha võetud punasamba asemele ja ümber park pinkide, kõnni- ja rattateede ning ekstreemspordi rajaga. Kas see koht saab võrdselt armsaks venelastele ja lätlastele, pole veel selge. Lätlastele väga mõistetav ja oodatud lätimeelsem Läti, mille osa on ka üleminek vaid riigikeelsele haridusele, venekeelsete kanalite eelmine nagu ka paljud teised muudatused näitavad uuringufirma Providus tehtud küsitluse põhjal, et Lätis elavaid venelasi valdab järjest enam ükskõiksus. Midagi sarnast võis tunda ka viimastel parlamendivalimistel. Kui osa elanikest tunneb end kõrvalejäetuna, kas ei tähenda see omakorda julgeolekuriski?

"Läti venelased elavad nendes valdades või piirkondades, kus ka lätlased pole ühiskondlikult aktiivsed. Näiteks Latgales, mis on Läti mahajäänuim regioon. Selgus, et seal mitte ainult venekeelsed elanikud, vaid ka lätlased ise ei usu võimalusse mõjutada oma omavalitsuse või kogu riigi otsuseid. Sestap osutus üldpilt meie uuringu tulemusel palju keerulisemaks, kui algul tundus," rääkis uuringufirma Providus juht Iveta Kažoka.

"Mulle pole kunagi meeldinud ega meeldi ka praegu pidada kõiki venekeelseid elanikke sarnasteks. Mu meelest pole see täpne ega õige, sest nagu lätlased ise, erinevad suurel määral ka need, kes kõnelevad oma pereringis vene keelt. Nende seas on ukrainlased, kelle vaated on Venemaa sissetungi järel Ukrainasse muutunud vene keelt rääkivatest inimestest oluliselt erinevamaks. Nende seas on uued põlvkonnad, kes on minu hinnangul väga hästi ühiskonda sulandunud," rääkis NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse direktor Janis Sarts.

"Maaelanikud ja venekeelsed hääletasid hoopis teiste erakondade poolt, kui need, kes on praegu võimul. Valitsusparteid suudavad ühiskonnas toimuvaid olulisi reforme selgitada ainult oma valijatele, mitte aga kogu elanikkonnale tervikuna," sõnas Kažoka. 

Läinud nädalal tõusis päevakorda ka sõnavabaduse teema.