Presidendivalimiste eelõhtul pole seimis ikka selgust, kellel kolmest kandidaadist võiks õnnestuda 100 häälest 51 kokku saada. Kellegi suhtes pole vähemalt avalikult teada toimivat kokkulepet ei koalitsioonis ega opositsioonis.

Roheliste ja Talurahva Liit, kelle häältest võib palju sõltuda, otsustab alles valimispäeval, kuidas istungil tegutseda. Koalitsioonis olev Rahvuslaste Ühendus plaanib seisukoha võtta iga hääletusvooru eel. Ainars Šlesersi Esimene Partei on teatanud, et selle fraktsiooni liikmed hääletavad Ühinenud Nimekirja kandidaadi Uldis Pilensi poolt.

"Ütlesime juba enne parlamendivalimisi, et meie meelest vajab Läti teistsugust presidenti, mistõttu me ei saa Egils Levitsi poolt hääletada. Ühinenud Nimekirja 15 saadikut tegi mulle lihavõttepühade järel ettepaneku see vastutus võtta. Mõtlesin kaua ja otsustasin lõpetada ettevõtlusega nii riigipeaks valimise kui ka mittevalimise korral. Keskendusin oma eelistuste tutvustamisele presidendikandidaatide hulgas. Näen, et minu kaudu on mulle olulised teemad jõudnud ka teiste kandidaatide väitlustesse. Seega on need päevakorral sõltumata sellest, keda meist presidendiks valitakse. Ja see on juba oluline võit," rääkis Pilens.

Uue Ühtsuse esitatud välisminister Edgars Rinkevićsi puhul on kasuks tema kogemused, kuid osa poliitikutest kardab, et kui Rinkevićsist saab president ja peaministrina jätkab Krišjanis Karinś, koondub Uue Ühtsuse kätte liiga suur võim.

"Põhiseadus annab presidendile konkreetsed ülesanded välisjulgeoleku ja -poliitika valdkonnas ning kaitseküsimustes. Mina sooviksin rohkem keskenduda ka inimõiguste järgimisele ja neile põhimõtetele. Vaidleme ühiskonnas palju nagu eestlasedki selle üle, kuidas saaksime riigis omavahel sõjaolukorras kokku leppida ühistes väärtustes. See pole üldse lihtne," ütles Rinkevićs.

Kolmas kandidaat on Elina Pinto.

Üldse võib kolmapäeval parlamendis toimuda neli hääletusvooru. Teist korda kasutatakse avalikku hääletamist, mis tähendab, et iga parlamendiliige laseb kasti sedeli, kus on peal ka hääletaja nimi.