Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo teatas 9. mail Jaapani suursaadikule Matsumura Yukihikole, et Eesti 2025. aasta Osaka maailmanäitusel ei osale. "Eelkõige pidime arvestama Eesti uue valitsuse otsust vähendada otsustavalt riigieelarve kulutusi," kirjutas Riisalo.

Minister lisas ERR-ile, et pool aastat kestval Jaapani maailmanäitusel osalemine maksaks 3–4 miljonit eurot. "Need kulud on ebaproportsionaalselt suured," rääkis Riisalo. Ning rõhutas, et Eesti peaks oma paviljoni teiste Balti riikidega jagama.

"Lisataotlusi me sel aastal järgmise aasta eelarvesse esitada ei saa. See tähendab, et see raha tuleks leida muude tegevuste arvelt," ütles Riisalo.

Läinud nädalal arutati Riisalo otsust riigikogu väliskomisjonis. Pärast pikemat nõupidamist ametnikega, pöördus komisjon üksmeelselt ministri poole ja palus küsimuse valitsuse ette viia.

"Sellised maailmanäitused on korraldajariigi jaoks äärmisel olulised sündmused," rääkis väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. "Ja meil on Jaapaniga väga olulised strateegilised, muu hulgas viimastel aastatel väga jõuliselt ja kiirelt arenenud kaubandussuhted."

Kas EXPO-l osalemine oleks tulu või kulu?

"Kui siin võtta arvesse näiteks kasvõi ükski analüütiline number, mida EAS-i esindaja välja tõi, siis Osaka maailmanäitusel osalemine annaks järgneva 7–10 aasta jooksul potentsiaalselt juurde umbes 700 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Ja kui me ei osale, siis see kasvunumber võiks olla tunduvalt väiksem," rääkis Mihkelson.

"See on hüpotees," kommenteeris suurt arvu Tiit Riisalo "Loomulikult me toimetame selle nimel, et investeeringuid saada. Ja kust konkreetselt nad tulevad, see selgub töö käigus," lisas minister, kelle sõnul on Jaapan Eesti kaubanduspartnerite nimekirjas kolmanda kümne keskel.

"Kui me vaatame, kuhu oleks mõistlik äridiplomaatiline jõupingutus panustada niimoodi, et ta tegelikult mõjutaks Eesti makronumbreid, siis on see ennekõike TOP 10 meie kaubanduspartneritest ja nemad paiknevad oluliselt lähemal ja meil on seal väga palju teha," rääkis Riisalo.

Ta lisas, et teistel suurtel ja olulistel messidel osalemine maksab riigi jaoks umbes 150 000 kuni 200 000 eurot. "Ja lihtne arvutus näitab, et mitu neist me peaksime siis tegemata jätma," sõnas Riisalo.

Riisalo: EXPO pole enam see, mis varem

Marko Mihkelson aga rõhutas, et EXPO pole tavaline mess. Ta märkis, et Osakas osalemisest on teada andnud 153 riiki, nende seas kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

"Eesti ei ole nii suur riik, et meil oleks luksust loobuda sellistest üritustest, nagu on seda maailmanäitus," ütles Mihkelson. "Me ju ei mõtle enne olümpiamänge, et kas me osaleme olümpiamängudel või mitte, olgugi, et medališansse võib-olla pole."

Tiit Riisalo EXPO-t olümpiamängudega ei võrdleks. Ta täheldas, et kui info liigub tänapäeval varasemast kiiremini ning kui paar aastat ette valmistatud ekspositsioon lõpuks avatakse, hakkab see juba ajast maha jääma.

"Selline maailma rahvaste kokkutulek ja oma parimate asjade näitamine, selline diplomaatiline kommunikatsioon seal juures hakkab vaikselt tagaplaanile vajuma," tõdes Riisalo.

Minister möönis, et tema otsus ei pruugi Eesti ja Jaapani suhetele kasuks tulla. "Aga arvata, et see nüüd väga olulisel määral neid suhteid mõjutab, ma ei julgeks," lisas Riisalo ja märkis, et tal on kokku lepitud ka kohtumine Jaapani suursaadikuga.

Sutt lubas, et Eesti osaleb

"Kui väliskomisjon juhtis tähelepanu, et seda asja võiks veel arutada, siis minul pole selle vastu midagi," sõnas Riisalo. "Me oleme ette valmistanud memorandumi valitsuse kabineti nõupidamisele ja lähiajal võtaks selle teema uuesti ette."

Juhul, kui valitsus jõuaks Riisalost erinevale arusaamale, saaks suursaadik Matsumura Yukihiko Eestilt juba kolmanda EXPO-t puudutava kirja. Nimelt teatas üle-eelmine ettevõtlusminister Andres Sutt juba 2021. aastal, et Eesti osaleb Osaka maailmanäitusel hea meelega.

"Eesti võiks olla järjekindel oma otsuses," sõnas Mihkelson, kes pidas silmas just Suti tehtud valikut. "Ja tegelikult võiks teha põhimõtteliselt otsuse, et Eesti osaleb maailmanäitustel sõltumata sellest, kus see parajasti toimub," lisas Mihkelson. Ta meenutas, et vaidlust, kas minna või mitte minna, kuuleb iga maailmanäituse eel. Muuhulgas räägiti sellest ka enne Dubai maailmanäitust.

"Kui oli veel suur selgusetus, siis öeldi meile sealtpoolt suhteliselt üheselt, et kui Eesti Dubai EXPO-l ei osale, siis unustage järgmisteks aastateks ära, et teie ettevõtetel on võimalik siin kergesti turgu või lepinguid leida," kirjeldas Mihkelson toonaste arutelude välispoliitilist mõõdet.

Jaapani EXPO-le on oodata pigem kohalikke külalisi

Tiit Riisalo aga leiab, et kõigi tulevaste EXPO-de kohta mingit raamotsust teha ei tasu. "Iga maailmanäituse tehioludele tasuks otsa vaadata ja otsustada lähtuvalt tehioludest, kas sinna on otstarbekas minna või ei ole otstarbekas minna," rääkis minister.

Riisalo meenutas 2010. aasta Shangai maailmanäitust, mille Eesti-osa ettevalmistajate hulka ta kuulus. "Toona oli suur Hiina avanemise aeg ja me kõik lootsime, et kui turumajandus seal edeneb, siis toimub ka demokratiseerimine ja Hiina muutub rahvusvahelise kogukonna sõbralikuks liikmeks," rääkis Riisalo. "Paraku need ootused ei realiseerunud."

"Järgmine EXPO toimus Milanos. Ma ei ole kindel, kas see, mida loodeti, saavutati," jätkas Riisalo, kelle sõnul polnud Itaalia maailmanäituse vastu piisavalt suurt rahvusvahelist huvi. Teine lugu oli Dubai maailmanäitusega, millel osalemine tuli Riisalo hinnangul kasuks.

"Ta töötas pigem sellise hub-ina. Umbes 80 protsenti külastajatest tuli väljastpoolt toimumispaika ja see oli globaalsema haardega. Jaapani prognoosid on paraku vastupidised. Ta on selgelt orienteeritud just Jaapani sisepublikule ja kindlasti ta sellisel kombel äridiplomaatia huve ei edenda." rääkis Riisalo.