"Toimingupiirangu eesmärk ongi kaitsta avaliku võimu teostamise läbipaistvust ja ausust. Kui ametnikul on seos mingisuguse otsusega, siis see ametnik isiklikult ei tohi otsustes ega otsustamisprotsessides osaleda," rääkis Raudsepp.

Raudsepp märkis, et kuna Humalal oli seos Parvel Pruunsillaga, kes soovis, et linn hoone eelisostuõigusest loobuks, siis abilinnapeana ei oleks ta tohtinud enda arvamust kinnistu ostuõigusest loobumise osas esitada.

Seni menetluses kogutud tõendite järgi oli Parvel Pruunsild osaline Priit Humalale ja tema lähisugulastele Bigbankis laenude andmise protsessis, ütles Raudsepp.

"Siinkohal on oluline märkida, et igasugune laenu taotlemine kindlasti ei ole korruptsioonivastase seaduse mõistes seotuse aluseks, oluline on justnimelt see, et Parvel Pruunsild – vähemalt praeguseks kogutud tõendite pinnalt – on nendes laenuprotsessides ka isiklikult seotud olnud," ütles Raudsepp.

Kas Humal ja tema lähisugulased said ka Pruunsillalt laenudele mingit kasu, näiteks madalamat intressi, uurib prokuratuur kohtueelses menetluses.

Mis rolli mängis otsustes Pruunsillalt Humala valimiskampaaniasse tehtud 3000-eurone annetus, prokuratuur kommenteerida ei saa ning see selgub Raudsepa sõnul samuti kohtueelses menetluses.

Raudsepa sõnul ei saa igat annetust erakonnale või valimiskampaaniale vaadata korruptsioonivastases seaduses sätestatud seotusena, vaid peab vaatama, milline oli annetuse eesmärk. "Kui eesmärk on mingisuguseid vastuteeneid saada, siis on võimalik, et see on isikute seotuse aluseks."

Prokuratuuri puhul ei saa Pruunsilla annetuse ja Kuperjanovi tänava kinnistu puhul neid paralleele tõmmata, kuid prokuratuur uurib ka seda. "Sellisel juhul oleks alust juba rääkida ilmselt teistsugusest paragrahvist," ütles ta.

"Praeguseni kogutud tõenditest nähtub ka see, et isikute omavaheline läbisaamine on selline, mis võib viidata, et Parvel Pruunsillal on vahetu ja oluline mõju ametiisiku ehk Priit Humala tegevusele," sõnas Raudsepp.

Praegu teostab kaitsepolitseiamet menetlustoiminguid ja kuulab üle tunnistajaid. "Samuti on kogutud tõendeid vaja analüüsida ja vaadata, millises suunas kohtueelne menetlus edasi liigub," rääkis Raudsepp.

Kriminaalmenetlus algas 2022. aastal, juba enne, kui linn teatas kinnistust loobumisest. Raudsepp märkis, et toimingupiirangu kontekstis ei ole tehingu kasu või kahju linnale oluline. "Toimingupiirangute eesmärk on kaitsta just otsuste läbipaistvus, et nende taga ei oleks mingisuguseid varjatud kaalutlusi ega kahtlust nende suhtes," ütles ta.

"Menetluses on tuvastatud, et linn oleks saanud kinnistu osta 657 000 euroga. Kui linn ostu eesõigusest loobus ja RKAS korraldas Kuperjanovi 9 kinnistule enampakkumise, müüdi see 1,2 miljoniga. Igaüks saab siit teha järelduse, kas tehing oleks linna jaoks olnud hea või mitte. Aga rõhutan, et kuriteokoosseisu tõendamise aspektist ei ole see kahju või kasu oluline," rääkis Raudsepp.