"Kuna me oleme Aasia tähtsaimal julgeolekukonverentsil, siis on selge, et siin peamised teemad puudutavad seda regiooni. Aga ka Venemaa agressioon Ukrainas on teemaks ja siin ongi vaja veenmistööd teha, et see ei ole mitte NATO, kelle pärast see sõda on alguse saanud, vaid sellepärast, et üks riik läks teisele kallale. Siin levib Vene narratiivi päris palju ja seda tuleb ümber lükata," rääkis Kallas pühapäeval ERR-ile.

Kallase selgituste kohaselt nähakse Aasias Venemaa sissetungi justkui mõlema poole süül puhkenud sõda. Tema sõnul ta rääkiski, et tegelikult on väga selgelt üks riik agressor ja teine ohver. "Lihtsalt Ukraina kaitseb ennast ja NATO liikmesriigid toetavad Ukrainat selleks, et nad saaksid ennast kaitsta. Ja see kõik tuleneb juba ÜRO hartast, mis ütleb, et igal riigil on õigus ennast kaitsta ja mis ütleb ka, et ükski riik ei tohiks teisele riigile kallale minna," tõdes peaminister.

"Venemaa taotleb teise ÜRO liikmesriigi hävitamist. Venemaa paneb meid kõiki proovile, et näha, kas teise iseseisva riigi vallutamine ja koloniseerimine 21. sajandil on vastuvõetav," ütles Kallas oma esinemises, mida vahendas valitsuse pressiteenistus.

Kallas ütles ERR-ile, et tema esinemise olulised sõnumid olid seotud ka NATO-t puudutava vale arusaama ümberlükkamisega. Ta rõhutas, et NATO on kaitseallianss ja vastupidiselt Venemaa imperialistlikule narratiivile ei ohusta NATO laienemine Venemaa julgeolekut.

"Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on teinud taas kristallselgeks selle, miks Kesk- ja Ida-Euroopa riigid soovisid pärast nõukogude okupatsioonist vabanemist kiiresti NATOga liituda. NATO ei eksisteeri Venemaa ohustamiseks, vaid selleks, et kaitsta oma liikmeid Venemaa ohu eest," ütles Kallas.

"Ma seletasin seda oma riigi näitel, et kui me okupatsioonist vabaks saime, siis me tegime kõik selleks ja teeme kõik selleks, et seda kunagi uuesti ei juhtuks. Ja see tähendab seda, et me ei ole kunagi üksi ja NATO-ga liitumine on olnud meie inimeste vaba valik, ega ole kellegi poolt peale surutud. Siin justkui räägitakse NATO laienemisest kui protsessist, mis kuidagi ei ole seotud nende riikide tahtega - ma olen just seda ümber lükanud," ütles ta ERR-ile.

Peaminister selgitas ka seda, kuidas need, kes süüdistavad NATO-t "laienemises" ja "eskaleerimises" võtavad omaks selle sama imperialistliku keelekasutuse ja ideoloogia, mida propageerib Venemaa. "NATO ei ohusta Venemaa julgeolekut vaid Venemaa imperialismi," märkis Kallas.

Vene agressiooni laiem mõju

"Teine asi - ma olen toonud oma esinemistes välja selle, et Venemaa käitub viimase koloniaaljõuna, kes üritab koloniseerida ja oma impeeriumit laiendada. See on asi, mis vahest siin ikkagi resoneerub, sellest saadakse siin aru," lisas Kallas.

"Ja kolmas oluline teema on, et see, kuidas me reageerime sellele sõjale, annab sõnumi kogu maailma julgeolekule. Kui agressioon tööriistana ära tasub, sest sul on hiljem rohkem territooriume või rohkem varasid, siis järelikult seda tööriista hakkavad kasutama ka teised, kellel on rohkem jõudu. Ja sellisel juhul me ei ole enam sellises maailmakorras, mis baseerub rahvusvahelisele õigusele, vaid me oleme maailmakorras, mis baseerub sellele, kellel on rohkem jõudu," ütles peaminister Kallas.

Eesti valitsusjuht selgitas, et Ukrainas on kaalul ÜRO põhikirja ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtted, sealhulgas riikide territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus. Peaminister lisas, et Venemaa ei taha tunnustada väiksemate riikide rolli maailma poliitikas ega aktsepteerida nende iseseisvust ja otsustusõigust. "Meie kõigi kohtus on takistada Venemaad selle imperialistliku maailmavaate elluviimisel, sest vastasel juhul ärkame kõik palju ohtlikumas maailmas," sõnas Kallas.

Samuti rõhutas Eesti peaminister vajadust luua sidemeid ja teha koostööd nendega, keda saab usaldada. Seetõttu on väga vajalik tihendada Euroopa Liitu ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) kuuluvate riikide koostööd, et saaksime ühiselt vähendada sõltuvusi ebausaldusväärsetest partneritest. Uute usaldusväärsete ühenduste loomine peab käima käsikäes ka küberturvalisusega. Seetõttu on rohkelt potentsiaali teha rohkem koostööd näiteks ELi ja ASEANi-Singapuri küberjulgeoleku tippkeskuse (ASEAN-Singapore Cybersecurity Centre for Excellence) vahel.

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) korraldatud julgeolekukonverents Shangri-La Dialogue toimub Singapuris 2.-4. juunini ja selle osalevad Aasia riikide valitsuste esindajate kõrval ka paljude lääneriikide liidrid ja välispoliitikajuhid. Tänavune Shangri-La julgeolekukonverents toimub juba 20. korda.