Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 22,0 protsenti, töötlevas tööstuses 14,7 protsenti ning mäetööstuses 9,1 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunderi sõnul vähenes töötleva tööstuse tegevusalade lõikes aprillis tööstustoodangu maht1 pea kõigis harudes.

"Suurema osatähtsusega tegevusaladest kasvasid ainult põlevkiviõli (2,4 protsenti) ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (12,8 protsenti)," lausus Bunder.

Olulisematest tegevusaladest vähenes enim nagu ka eelmisel kuul puidu töötlemine (24,0 protsenti), mahtude vähenemine toimus ka elektriseadmetete (6,8 protsenti) ja metalltoodete (9,0 protsenti) tootmises. Väiksem langus toimus elektroonikaseadmete (2,3 protsenti) ning toiduainete (1,4 protsenti) tootmises.

Võrreldes 2022. aasta aprilliga kahanes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük kalendaarselt korrigeeritud andmetel jooksevhindades 11,9 protsenti. Toodangu müük siseturule langes 14,1 protsenti ning müük ekspordiks 10,5 protsenti.

Töötleva tööstuse toodangust 66,8 protsenti müüdi välisturule.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenesid toodangu mahud aprillis võrreldes märtsiga tööstuses kokku 1,4 protsenti ning töötlevas tööstuses 1,5 protsenti.

Energeetikavaldkonnas vähenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes 2022. aasta aprilliga 27,4 protsenti, soojuse tootmine aga 18,1 protsenti.

Swedbank: ettevõtete konkurentsivõime on halvenenud

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles tööstuse langust kommenteerides, et kui jätta välja kolme aasta tagune koroonakriis, mil töötleva tööstuse tootmismaht tugevasti kukkus, siis on selline pikk langusperiood viinud Eesti töötleva tööstuse tootmismahu tagasi 2018. aasta sügisesse.

"Viimati oli töötleva tööstuse tootmismaht praegusest madalam 2018. aasta novembris. Alla pikaajalise (kümne aasta) trendi langes töötleva tööstuse tootmismaht juba möödunud aasta keskel," märkis Mertsina.

Eesti töötleva tööstuse tootmismaht on viimase aasta kokkuvõttes Euroopas kõige enam vähenenud.

Mertsina sõnul on kaugelt kõige suurema mõjuga olnud puidutööstuse tootmismahu vähenemine. Suurem mõju on olnud ka metallitööstuse, mööblitööstuse ja keemiatööstuse tootmismahtude vähenemisel.

Lisaks nõudluse vähenemisele, on tööstusettevõtete hinnangul kiiresti halvenenud nende konkurentsivõime välisturul.

"Eesti töötleva tööstuse ekspordihinnad on viimase kahe aastaga teinud meie kaubanduspartnerite võrdluses tugeva kasvu. Need on tõusnud rohkem, kui Soomes, Saksamaal ja Lätis ning umbes sama palju kui Rootsis," ütles Mertsina.

Tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks vähene nõudlus piirab äritegevust, on tõusnud 68 protsendini. Võrdluseks, 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses oli selliseid ettevõtteid vaid viiendik. Kuna töötleva tööstuse toodangust läheb ekspordiks kaks kolmandikku, siis mõjutab eelkõige nõrgenev välisnõudlus selle tööstusharu käekäiku.