Rahandusminister Mart Võrkalev (RE) rääkis teisipäeval riigikogus, et Eesti oli aastakümneid korras riigirahandusega riik, kuid 2016. aastal, mil majanduse seis oli veel hea, muutis Jüri Ratase (KE) valitsus riigieelarve baasseadust, mis lubas koostada puudujäägiga eelarvet.

"See on see moment, kus tegelikult sellist struktuurset pilti enam ei vaadatud. Kulusid suurendati, tulusid vähendati ja sinna loomulikult järgnesid kriisid," ütles Võrklaev.

Keskerakonna hinnangul suureneb eelarve maht igal aastal umbes miljardi euro võrra, kuid eelmine Kaja Kallase (RE) valitsus suurendas tänavust eelarvet märksa enam.

"Toonane valitsus tõstis liiga ennatlikult eelarvet  – kui me räägime summadest, siis 2,2 miljardit tulude poolel ja 2,6 miljardit kulude poolel. Mitte kunagi sellisel viisil, sellise suurusega ei ole tõstetud riigieelarvet ja loomulikult siis praegu on puudujääk," kommenteeris riigikogu majanduskomisjoni aseesimees, keskerakondlane Lauri Laats.

"Riigi rahandus on keerulises olukorras ja ma arvan, et aus on seda tunnistada. /.../ Majandusprognoosi järgi on defitsiit sel aastal umbes -4,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust," lisas Laats.

Valitsussektori eelarve oli 2019. aastani tasakaalulähedane, kuid kriiside tõttu langes see 2020. aastal 5,5-protsendilisse miinusesse. Eelmisel aastal tõusis tagasi ligi üheprotsendilise miinuseni ja langes tänavu taas sügavasse defitsiiti.

Eelarvenõukogu juht Raul Eamets ütles, et riigi tulud on nelja aastaga suurenenud 35, aga kulud koguni 50 protsenti. Eelmise aasta kiire hinnatõus näitas riigi rahanduse seisu paremaks kui see tegelikult oli.

"Kui see tõi eelmisel aastal hästi palju tulusid läbi täiendavate maksude, siis kulud avalduvad sellel aastal. Ja nüüd me olemegi suhteliselt suure probleemi ees eelarvetaskaalu vaadates," rääkis Eamets.

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et mida hiljem hakkame eelarvetasakaalu taastama, seda ulatuslikumad on mõjud majandusele. Valitsus lubas hakata pingutama kokkuhoiu suunas, aga eelarve puudujääk jääb ka veel 2027. aastal nelja protsendi tasemele.

"Need eesmärgid väga ambitsioonikad ei ole. Meie meelest ikkagi lähematel aastatel võiks vähemalt protsendipunkti sisemajanduse kogutoodangust hakata seda defitsiiti kahandama. See võimaldaks meil jõuda järgmisel aastal -3 protsendini, nagu on eesmärk seatud. Kolme aasta pärast peale seda võiksime jõuda ikkagi juba tasakaalu lähedale," rääkis Kaasik.