Tsahkna ütles, et Eestil on välispoliitikal täna suurem kaal, aga Eesti otsustajad peavad olema väga targad, et vinti mitte üle keerata.

Tsahkna tõdes, et praeguse valitsuse välispoliitiline joon oluliselt eelmise valitsuse omast ei erine, küll aga on tema sõnul praeguses valitsuses äridiplomaatia suund tugevamalt esindatud.

"Lisaks julgeoleku- ja välispoliitikale on väga tähtis prioriteet see, et meie majanduslikud huvid oleksid esindatud võimalikult palju," sõnas Tsahkna.

"Alates peaministrist, presidendist, välisministrist kuni meie diplomaatideni välja teeme seda tööd, et Eesti ettevõtted saaksid osaleda suurtes rahvusvahelistes projektides. Ja laias laastus on see eesmärk tuua Eesti majanduspoliitikasse arusaamine, et me ei ole enam odav alltöövõtu riik, vaid äkki me suudame siia tuua ka globaalsete ettevõtete peakortereid," rääkis Tsahkna.

Tsahkna sõnul saab Eesti ettevõtlus kasu lõigata ka Ukraina ülesehitamisest. Ta lisas, et Eesti kasuks räägib ka see, et Eesti avas esimese rahvusvahelise projektina Žõtomõri oblastis lasteaia. "Me olime esimene riik, kes suutis kümne kuuga sõja ajal välja töötada skeemi, kuidas Euroopa Liidus era- ja avaliku sektori koostöös valmis taristuobjekt," lausus Tsahkna.

EXPO-l osalemise otsust ei ole veel langetatud

Rääkides Eesti osalemisest maailmanäitusel EXPO, ütles Tsahkna, et seda ei otsusta majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo üksi, vaid viimase sõna ütleb valitsus.

"Kui me vaatame äritegevuse mõttes, siis võib-olla tõesti nii kaugele maale ei ole mõtet seda messi teha. Samal ajal me räägime välispoliitikast ja sellest, kas riik on või ei ole esindatud ühel kõige olulisemal terve aasta otsa käival maailmanäitusel. Siin ongi see konflikt," sõnas Tsahkna.

"Hinnanguliselt on selle maksumus viis miljonit eurot maksumaksja raha. Ma saan hästi aru ka Tiit Riisalost, kes peab siis selle raha muust eksporditoetusest ära võtma," lisas ta.

Tsahkna ise selget seisukohta Eesti osalemisega seoses saates välja ei öelnud. "Kui ma ütlen välisministri mütsi alt, siis igale poole, kuhu Eestil on vaja ja võimalik minna, tuleb minna. Nüüd me peame vaatama oma võimalusi ja seda praktilist tulu," sõnas Tsahkna.

Tsahkna sõnul arutab valitsus EXPO teemat neljapäeval.

Läti on tugevamalt ette võtnud Vene agressiooni teema

Saatejuht Anvar Samost küsis ka murettekitavate tendentside kohta Lätis, kus on riigivõimu poolt mindud väljendus-, sõna- ja meediavabaduse kallale – viimati sai Läti uudisteportaal 8500 eurot trahvi selle eest, et nad lubasid kasutada sõna "küüditamine".

"Ma arvan, et Läti kindlasti oma sõnavabaduse poolest ei ole jõudnud sellesse kohta, kus me sarnaselt Ungari või Poolaga peaksime neilt selle kohta küsima. Pigem on need protsessid seotud sellega, et Lätis on väga tugevalt ja oluliselt reljeefsemalt võetud ette kogu see Putini agressiooni teema," kommenteeris Tsahkna.

Lätis võttis vastu ka emigratsiooniseaduse muudatuse, mille järgi kõik Lätis elavad Vene kodanikest alalise elamisloaga isikud peavad tegema keeleeksami ja kui nad seda tähtajaks ei tee, siis nad peavad riigist lahkuma. Tsahkna sõnul Eestis sellist plaani küpsemas ei ole.

Eesti 200 reitingu langus oli ette näha

Pärast valimisi toimunud Eesti 200 reitingu languse kohta ütles Tsahkna, et ta mures ei ole ja reitingu langus oli ette näha.

"Erakond pidas vastu viis aastat ja tegi väga hea tulemuse valimistel. Tegelikult kui vaadata meie fraktsiooni koosseisu ja ka valitsust, siis fraktsioon on läinud väga hästi käima. Need kasvuraskused on ette näha," lausus Tsahkna.

Tsahkna märkis, et praegune alla kümne protsendi kukkunud Eesti 200 reiting veel põhjust peeglisse vaatamiseks ei anna. "See aeg ei ole üldse veel käes," ütles Tsahkna.

"Ma arvan, et neid reitinguid tasub hakata vaatama kohalike valimiste lähenedes. Euroopa Parlamendi valimisted on teistsugused valimised, need on suuresti ka isikupõhised," rääkis Tsahkna.

Tsahkna ütles, et Euroopa Parlamendi valimistel tal endal plaanis kandideerida ei ole. Kes Eesti 200 poolt sinna kandideerida võiks, ei soovinud ta veel öelda.

Lehtme skandaali tõttu on ebaõiglane süüdistada Eesti 200-t

Tsahkna rääkis, et tema oli üks neist, kes kutsus Eesti 200 nimekirjas riigikogu valimistel kandideerima Slava Ukraini skandaali sattunud Johanna-Maria Lehtme. Samuti oli Tsahkna üks neist, kas rääkis Lehtmega riigikogust lahkumisest. "See oli selleks hetkeks mõlemapoolne arusaamine. Mina olin üks nendest, kes rääkis temaga," ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul ei kahetse ta tagantjärgi seda, et sellise taustaga inimene nii kõrgele kohale Eesti 200 valimisnimekirja sattus. "Ma ei kahetse seda. Kusjuures päris mitmed erakonnad olid teda kutsunud. Nii Reformierakond kui ka sotsid, kellele ta oli öelnud ei. Mina ei lähenenud sellele teemale tookord üldse nii, et saaks rohkem hääli, vaid kuna ka minu erasektori töö oli seotud Ukraina abistamisega, siis ma sain väga hästi aru, et selline MTÜ ei ole pikalt jätkusuutlik," kommenteeris Tsahkna.

Tsahkna ütles, et ootab huviga Slava Ukraini tegevuse uurimise tulemusi.

"Aga ma respekteerin Johannat selles mõttes, et me oleme näinud neid kaasusi küll, kui keegi satub tule alla, on nad siis õigustatud või mitte. Meil on siin erakondi, mis on jätkuvalt ja pidevalt korruptsioonikuritegude süüdistustega kohtu all ja mitte midagi ei juhtu nende erakondadega, need ei ületa isegi uudisekünnist. Need inimesed istuvad riigikogus, istuvad komisjonides ja käivad samal ajal näiteks kohtuistungitel. Ma usun kohtusüsteemi Eestis. Johanna puhul ei toimunud mitte ühtegi kohtuistungit," märkis Tsahkna.

"Kui vaadata kogu seda protsessi, siis on ebaõiglane süüdistada Eesti 200-t, kuhu fraktsiooni ta kuulus, erakonda kuulumata. Aga nii fraktsioon kui ka tema said aru, et see ei ole teema, mille pärast peaks olema Eesti 200 ja parlament laiemalt tule all," rääkis Tsahkna.

Johanna-Maria Lehtme asemel tuli riigikokku Züleyxa Izmailova, kes ühtlasi vahetas välja ka väärteomenetlustega kimpus oleva keskkonnakomisjoni juhi Tarmo Tamme.

Eesti 200 ridades riigikokku pääsenud Tarmo Tamme suhtes käib kaks väärteomenetlust seoses raiega Käsmu külas. Samuti ähvardab Tamme ka keskkonnaameti haldusmenetlus Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndisse paigaldatud ujuvsauna tõttu.

Kuigi Izmailova ütles, et Tamm peaks lahkuma ka keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogust, siis Tsahkna sõnul otsustas erakond teistmoodi. "Sest Tarmo Tammele ei ole midagi sisuliselt ette heita," ütles ta.