Kunagises turbatööstuskülas Rabasaares elas tippajal 600 hinge, kuid viimane elanik kolis sealt ära 2020. aastal. Kuna mahajäetud küla asub keskpolügoonile sobivas kauguses, hakati eelmisel aastal rajama sinna kaitseinvesteeringute keskuse eestvedamisel linnavõitluslinnakut.

"Ehitamise tegi keerukaks Ukrainas alanud sõda, mis põhjustas meile väga suuri tarneraskusi. Samamoodi oli raskusi ka tööjõuga. Mis seal salata, ehitajatel on ju väga palju tööjõudu Ukrainast, keda sel perioodil ei olnud saada," rääkis RKIK-i harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

Projekteerimis- ja ehitusleping oli sõlmitud aktsiaseltsiga YIT Eesti. Linnakut projekteeris osaühing Projektibüroo. Linnavõitlushoonete ning infrastruktuuri, sealhulgas keskpolügoonilt Rabasaarde ehitatud otsetee ja Soodla jõge ületava silla rajamine läks maksma 4,8 miljonit eurot.

"Rabasaare linnavõitluslinnaku projekteerimine ja ehitamine on olnud ühel ajal korralik väljakutse ning suur au ja privileeg. Erinevatel etappidel töötas objektiga ühtekokku 250 YIT-i töötajat ja koostööpartnerit, kes rajasid hooned, teed, sillad, platsid, elektriliinid ja palju muud. Saime rinda pista keerulise maastikuga, trotsida nelja aastaaja vältel kõikvõimalikke ilmastikunähtusi, samuti kasutada uudseid tehnoloogiaid – seda selleks, et meie riik oleks veelgi paremini kaitstud," rääkis YIT Eesti juhatuse liige Margus Põim.

Seitse linnavõitlushoonet on ehitatud erineva suurusega.

"Kõik need hooned on täiesti erineva konstruktsiooniga, osa on justkui tehase hooned, osa on justkui elumajad. Siin saab hoonesse pääsemiseks kasutada päris lõhkeainet, sest hoone konstruktsioonid ongi nii mõeldud. Hoone konstruktsioonid on sees ka muudetavad ehk kui see läheb mõnele üksusele liiga üksluiseks, saab hoone konstruktsiooni sees ära muuta ja see muudab ruumipilti kohe totaalselt," sõnas Scoutspataljoni staabiülem major Vladimir Kolotõgin.

"Kaitseväel on äärmiselt oluline treenida sõjapidamiseks erinevates keskkondades, sealhulgas ka linnades. Rabasaare linnavõitluslinnak pakub kaitseväele just sedalaadi võimalust treenida elutruudes tingimustes, parandades seejuures oluliselt kaitseväelaste linnavõitlusoskusi. Vastvalminud linnavõitluslinnak tõstab kaitseväe väljaõppe kindlasti uuele tasemele," ütles avamisel kaitseminister Hanno Pevkur.

Õppustevahelisel ajal on Rabasaare avatud kõikidele soovijatele. Huvilistel on võimalik saada küla põneva ajaloo kohta teavet infotahvlitelt.

"Kui siia uudistama tulla, siis peab olema valmis selleks, et meil on siin videovalve ja palume käituda heaperemehelikult. Uutesse ja vanadesse hoonetesse sisse ei saa minna, kuid Rabasaaret kui küla saab ikkagi näha," ütles Kalmaru.

Vikipeedia andmetel rajati Rabasaare tööstusasula aastatel 1936–1937 riikliku aktsiaseltsi Eesti Turbatööstused poolt, et alustada turba tööstuslikku tootmist Rebase ja Läste rabast. Planeeringu alusel valminud tööstusasulas oli ligi 20 hoonet. Ühtegi tänavat Rabasaares ei olnud, kuid majad olid nummerdatud. Parematel aegadel oli külas olemas nii pood kui ka kultuuriklubi. Kohapeal pakuti meditsiiniteenuseid.

Külas hakkas rahvaarv vähenema alates 1961. aastast, kui kogu turbatootmine mehhaniseeriti. 1970. aastatel turbarabad ammendusid, kõrvalises kohas inimeste tööhõive vähenes ja küla hääbus. 1992. aastal lõppes vormiliselt säilinud ettevõttes tootmistegevus ja küla jäi praktiliselt elaniketa.