Neljapäeval saavutad kokkulepe oli suur samm Euroopa Liidu riikide jaoks, ent see on alles pool rehkendust. Nüüd tuleb neil alustada läbirääkimisi ka Euroopa Parlamendiga, et rändeleppe lõpptekst paika panna.

"Oleme leidnud kompromissi, mis tagab kiire, õiglase ja efektiivse protseduuri neile abi taotlejatele, kes tõenäoliselt ei vaja rahvusvahelist kaitset. Samas kindlustades, et see ülesanne ei koormaks üle välispiiridel asuvaid liikmesriike," sõnas Rootsi rändeminister Maria Malmer Stenergard.

Seega peaks üle Euroopa Liidu piiride tulevate inimeste varjupaigataotluse hindamine toimuma senisest kiiremini.

Samuti lepiti kokku, et kohustusliku solidaarsuse korras peaksid Euroopa Liidu riigid ümber jaotama 30 000 illegaalselt Euroopa Liidu välispiiri ületanud migranti. Sõltumata sellest, kas nad saavad rahvusvahelist kaitset või mitte. Eesti puhul tähendaks see kuni 79 inimest. Aga seda saaks asendada ka 20 000 euro suuruse abiga inimese kohta hädas olevale riigile või muu tehnilise toega.

"Meie jaoks on oluline, et kui tulevikus on suured ränded Euroopasse, et siis Eestil on võimalik ühte teist või kolmandat moodi aidata. Meil ei ole kohustust kohe neid põgenikke ümber paigutada endale," ütles Eesti siseminister Lauri Läänemets.

Selle arvu alla ei läheks Eestis ajutise kaitse saanud ukrainlased, ent neid võidakse tulevikus rändeolukorra hindamisel arvesse võtta.

Neljapäeval sõlmitud kokkuleppele hääletasid vastu Poola ja Ungari, ent rändeküsimustes otsuse tegemiseks polegi vaja riikide ühehäälset otsust. Nüüd tuleb neil läbirääkimised Euroopa parlamendiga lõpetada 2024. aasta aprilliks.

"Ma ei karda nõukogu ja parlamendi vahelisi läbirääkimisi. See pole esimene kord kui meil on läbirääkimised, kus nõukogul ja parlamendil on väga erinevad lähtepunktid. Olen olnud osa väga keeruliste läbirääkimiste lõpetamisest. Seega olen kindel, et suudame seda ka sel korral," ütles Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson.