X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Põllumees põuast: ikaldust ei tule

Foto: Olev Kenk/ERR

Tänu sellele, et Eesti põllumehed on hakanud üha rohkem talivilja kasvatama, siis suurt ikaldust praegune põud kaasa ei too, rääkis Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas.

"Heledaid laikusid hakkab üha rohkem põldudele kogunema, aga taliviljad peavad veel vastu, kuigi paepealsetel ja liivasematel aladel hakkab veepuudus kimbutama," ütles Margus Ameerikas "Vikerhommikus".

Ta selgitas, et õnneks on Eesti põllumehed oma taimekasvatusstruktuuri aastaid muutnud.

"Kui meil oleks olukord selline kui 10–20 aastat tagasi, et on ainult suviviljad, siis võiks ikaldusaastat prognoosida. Aga õnneks on hakatud meil palju talivilja kasvatama ja see kasutab ära sügise, talve ja kevade niiskust ning neile veepuudus nii hullusti ei mõju. Suviviljadega on muidugi raske, sest paljusid kultuure, nagu herned, oad ja mais ei saa ju sügisel külvata."

Ta rääkis, et Eestis on kolmas põuane aasta järjest, aga eelnevatel aastatel oli põud juunis-juulis, tänavu aga maikuus.

"Aga ikaldust ei tule. Keegi prognoosis ka eelmisel aastal, et kohe-kohe tõuseb leivapätsi hind 10 euro peale. No ei tõusnud. Eesti toidab ennast ise hästi ära."

Ameerikas rääkis, et kui Ukrainast eelmisel aastal enam soodsat söödamaisi ei saadud, hakkasid Eesti põllumehed seda ise rohkem kasvatama.

"See annab piimakarjale hea energiasööda sügisel. Üle poole silost antakse meil juba maisist. Rohusilo saab märjal aastal iga mees, aga ekstreemsetel aastatel nagu tänavune lööb välja, kes targemalt on oma asju teinud. Näiteks lutsern kannatab hästi põuast olukorda – sellega saab kuni neli niidet. Ehk kurdavad ikka need, kes jätsid ise oma rohumaad ümber tegemata."

Ameerikas rääkis, et eelmine, 2022. aasta oli põllumeestele soodne, sest paljud sisendid, nagu seemned, väetised, taimekaitsevahendid ja kütus osteti enne sõda, aga saak müüdi siis, kui hinnad olid kõrgeks läinud.

"Me müüme teravavilja ja rapsi maailmaturul. See on börsikaup ja seal sõltub palju emotsioonidest. Sõda mõjutas emotsioone ning hinnad, millega kaubeldi, tõusid kahekordseks. Kaks-kolm kuud olid hinnad kõrged, aga siis hakkasid stabiliseeruma, aga nad pole veel tasemel, mis enne sõda."

Kahhovka tammi häving Ukrainas tõstis Ameerikase sõnul vilja hindu kaks protsenti ehk mitte ülemäära palju.

"Üleujutus tekitas selle efekti, nagu meil Kuressaares ehk tualetid ja kaevud "ühendati". Kui aianduses kasutatakse niisutuseks vett, siis miljonid hektarid teraviljapõldu, neid ei niisuta ju keegi. Ehk see kogus vilja, mis jäi Ukrainast saamata, see suur langus oli juba eelmisel aastal ära."

Ukraina viljakogustele Kahhovka tammi häving seega suurt mõju ei avalda, küll aga kohalikule piirkonnale.

"See on sanitaarne reostus. Kui palju tammi taga võis olla setteid. Kui 1941. aastast saadik oli sinna muda kogunenud ja see pääses korraga välja, siis ta reostas suure osa põldudest ära. Väikeses koguses sobiks ta ju väetiseks, aga nii suures koguses on see probleem. Läheb aastaid aega, kui selle piirkonna põldude viljakus taastub," sõnas Margus Ameerikas.

Toimetaja: Urmet Kook

Allikas: Vikerhommik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: