Aktsiaseltsis Peetri Põld ja Piim koguti esmaspäeval närbutatud lutserni, mis rändas otse siloauku.

"Praegu on käsil kolmas niidukord, aga osadel põldudel saame ka neljanda niite," ütles AS Peetri Põld ja Piim taimekasvatusjuht Heli Kõva.

Neljas niide on pika kogemusega agronoomi Heli Kõva hinnangu pigem erand kui reegel. Saagi on päästnud üks imeline rohttaim, millega on pea võimatu alt minna.

"Parim taim on lutsern. Lutsern annab praktiliselt igal aastal saagi. /.../ Tänavu olen väga rahul, sest rohusööta on piisavalt ja mais annab veel lisa sinna," rääkis ta.

Kuna ka maisisaak tõotab tulla hea, on seda jagunud ka kutsumata külalistele.

"Metssead on korralikult külas käinud. Murravad maisi maha ja söövad tõlvkuid," tõdes Kõva.

Kui Peetris ootab koristamist 280 hektarit maisi, siis sellele ilmastikukindlale söödakultuurile on viimastel aastatel panustatud ka osaühingus Metstaguse Agro, kus maisi külvipinda on 200 hektarit.

"Kevadel külv võib-olla kõige paremini ei õnnestunud, on natukene tühimikke. Aga loodus ju tühja kohta ei salli, võib-olla on siis ka tõlvikuid natukene rohkem," ütles Metstaguse Agro tegevjuht ja üks omanikke Teet Kallakmaa.

Ka Kallakmaa kinnitusel on sööda varumine tänavu olnud üks suur õnnestumine.

"Eesti kliima soosib rohukasvu. Nüüd on selgunud ka, et mais söödakultuurina on väga tore täiendus rohusilole ja loomaratsioonile. Nii et neli niidet lutserni on täitsa tehtav ja maisisaagid ja kvaliteedid on ka viimastel aastatel päris head;" rääkis Kallakmaa.

Ta lisas, et vahepealsed niru rohukasvuga aastad õpetasid põllumeest targalt majandama – vajaliku silokoguse saamiseks suurendati rohumaade pinda, rohkem pandi rõhku lutserni ja maisi kasvatamisele.