Tartu on võtnud eesmärgiks liikuda üle eestikeelsele õppele 10 aastat kiiremini kui kogu riik ehk juba 2025. aasta sügiseks. Üleminek puudutab peamiselt kahte kooli - Annelinna Gümnaasiumi ning Aleksander Puškini kooli. Viimases tegi ministeerium aasta alguses järelevalve, mille kohta avaldatud õiendis näeb Eesti 200 fraktsioon tõsiseid probleeme.

"Kõige kriitilisemad punktid järelevalvest olid need, et ükski ainekava sisuliselt ei vasta nõuetele, eesti keele lõpueksamite tasemed on aasta-aastalt halvemaks läinud, B1 keeletaset saavutatakse järjest vähem. Kui vaadata kuidas on õppeprotsessis tööplaan koostatud, siis ei ole ei vastutajaid, ei tähtaegu. Ehk sisuliselt kool tegutseb omapead ja ei ole linnalt mingit tuge," rääkis sotsiaalteadlane ja Eesti 200 fraktsiooni liige Kristiina Tõnisson.

Kooli direktori Alina Braziulene hinnangul on nad linnavalitsuselt saanud pidevat tuge, ent nii mõnedki järelevalves välja toodud puudujäägid tulid talle üllatusena.

"Esiteks see, et õpetajatel, kellel on hea haridus saadud, magistrikraad, Tartu Ülikooli diplom ja ta ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. See oli šokk. Teine moment oli, et oli kokkulepe, et kui ainet õpetatakse vene keeles, siis ainekava on esitatud ka vene keeles. Aga selgus, et see ei ole õige ja kõik ainekavad peavad olema eesti keeles," sõnas Braziulene.

Haridusministeerium on eestikeelse õppe kvaliteedi järelevalvet läbi viinud umbes 20 koolis. Ministeeriumi sõnul Puškini kool teistest keelekümbluskoolidest kuidagi eriliselt silma ei paistnud.

"Üleüldiselt on tulemused halvenenud, peamiselt kontaktõppe puudumise tõttu. Mis me seal nägime oli suurem kukkumine tulemustes just vene õppekeelega klassides, kus eesti keelt õpitakse ainult võõrkeelena. Nendes klassides kus juba õpitakse osaliselt eesti keeles, seda trendi näha niivõrd polnud," ütles HTM-i eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.

Ka linnavalitsus pigem kiidab kooli pingutusi probleemide lahendamiseks. "Me näeme selgeid samme koolis, kuidas tegevused on saanud eestikeelsemaks, kuidas eestikeelsete ainete osakaal on oluliselt tõusnud, kuidas kollektiivi on tulnud noori eestikeelseid õpetajaid. Ma ei saa kindlasti olla selle kriitikaga nõus," ütles Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski.

Nagu kõigis koolides, on ka Puškini kooli peamine murekoht juba aastaid õpetajate puudus. Probleem süvenes veelgi, kui Ukraina põgenikega kasvas koolipere kolmandiku võrra.

"Tundub, et nad on Tartus väga konkreetselt koondunud ühte kohta. Ministeerium andis küll soovitusi, et jagada õpilasi ka n-ö piirkonnas kui võimalik, et seda koormust hajutada ja kindlasti lapsi panna ka eestikeelsetesse õppeasutustesse," sõnas Dubolazov.

Puškini koolis õpib 600 õpilast, neist 200 on ukrainlased.