Bideni administratsioonil on plaanis ÜRO julgeolekunõukogu reform, mille käigus lisataks julgeolekunõukokku pooltosin alalist liiget, kuid neile ei antaks vetoõigust. Reform peaks tõstma ÜRO usaldusväärsust maailma silmis. Kõnelusi ÜRO-s muudatuse elluviimiseks juhib USA esindaja ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield, kes on reformideed tutvustanud ka teistele ÜRO liikmetele, kirjutas The Washington Post.

Praegu on ÜRO julgeolekunõukogus vetoõigus viiel Teise maailmasõja võitnud riigil, kelleks on Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina ja Venemaa. Venemaale pärandus algselt Nõukogude Liidule kuulunud alaline koht julgeolekunõukogus. Julgeolekunõukogu alaliste liikmete ringi laiendamise ettepanekuga tahetakse kaasata enam arengumaid, kelle tähtsus maailma poliitikas on tõusnud.

Biden teatas julgeolekunõukogu laiendamise soovist septembris

Bideni administratsioon toetab ÜRO julgeolekunõukogu reformi hoolimata asjaolust, et mitmed selle praegused alalised liikmed ei taha oma senisest mõjust loobuda. Biden teatas algselt soovist lisada uusi alalisi liikmeid julgeolekunõukokku eelmise aasta ÜRO peaassamblee kohtumisel septembris. Tollal pakkus USA president välja, et alalised kohad võiks olla nii Aafrika kui ka Ladina-Ameerika riikidel. Samuti kutsus Biden tollal üles teisi ÜRO julgeolekunõukogu praeguseid alalisi liikmeid piirama oma vetoõiguse kasutamist ainult erakordseteks oludeks.

Venemaa on ÜRO julgeolekunõukogu alaline liige ning Vene Föderatsiooni esindaja vetostas julgeolekunõukogus resolutsiooni, millega oleks mõistetud hukka Venemaa täieulatuslik sõjaline kallaletung Ukrainale. Ukraina on sellele lisaks korduvalt rõhutanud, et Vene Föderatsioonile pärandus Nõukogude Liidu alaline koht julgeolekunõukogus ebakorrektselt. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on varem kutsunud ÜRO-d üles Venemaad ohjama või suutmata seda teha – end laiali saata.

USA valitsus tahab ÜRO kõrval reformida ka teisi organisatsioone

Üks kõrgetasemeline USA ametiisik kinnitas The Washington Postile, et Linda Thomas-Greenfield püüab teiste riikide diplomaatidega suheldes leida mõistlikku ühisosa, mis võiks ka tegelikult reformina läbi minna. USA valitsusametnikud näevad ÜRO reformiplaane osa laiemast kavast moderniseerida mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone, sh Maailmapanka. Paremat tööd tahetakse näha nii julgeolekuteemadel kui ka kliimamuutuse ja tervishoiuküsimustes.

ÜRO julgeolekunõukogu võimu keskmes on siduvad resolutsioonid, erinevalt peaassamblee soovitusliku iseloomuga resolutsioonidest. Praegu kuulub julgeolekunõukokku peale viie alalise liikme rotatsiooni korras 10 mittealalist liiget, kes on selles rollis korraga kaks aastat. Suured arengumaad nagu Brasiilia ja India on pikalt soovinud julgeolekunõukogu reformi, kuna see kogu ei esinda nende sõnul piisavalt arengumaid Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas.

Reformi peavad kiitma heaks kõik praegused alalised liikmed

The Washington Post rõhutas, et Washingtoni reformiettepanek võib kõneluste käigus muutuda. Varem on USA toetanud ettepanekut lisada ÜRO julgeolekunõukokku alaliste liikmetena Saksamaa, Jaapan ja India.

Prantsusmaa ja Suurbritannia on varem soovinud lisada alaliseks liikmeks Saksamaa, Jaapan, India, Brasiilia ja vähemalt ühe Aafrika riigi. ÜRO julgeolekunõukogu on selle olemasolu jooksul reformitud vaid korral – 1960ndatel lisati nõukogule juurde neli mittealalist kohta.

Uus reform vajaks 128 ÜRO liikme heakskiitu ja kuna selle tarbeks on vaja muuta ka ÜRO hartat, siis on vaja ka kõigi viie ÜRO alalise liikme heakskiitu reformile. ÜRO liikmeks on praegu 193 riiki. USA heakskiidu saamiseks peaks see saama heakskiidu ka Ameerika Ühendriikide senatis, mis võib USA puhul osutuda väljakutseks.