Eesti 200-s tänavu kevadel lahvatanud tüli seoses isikuandmete väärkasutusega tõi esimest korda riigikokku pääsenud erakonnas ilmsiks laiemad lahkhelid. Erakonna seitsme asutajaliikme hulka kuulunud Liina Normet avas ERR-ile lähemalt käärimise tagamaid.

Normet rääkis, et kuna mai alguses pidid toimuma Eesti 200 Tallinna juhatuse valimised, siis leppisid nad samuti erakonna asutajaliikme Karin Kaup-Lapõnini ja Kris Leinatammega kolmekesi kokku, et teevad koostööd ja räägivad liikmetega oma plaanidest, kuidas valituks saaduna osakonda paremini arendada.

"Olime natuke kriitilised ka. Viimased kaks ja pool aastat pole Tallinna juhatus isegi kordagi kokku saanud, seda asja oleks tarvis natuke elavdada," ütles Normet, kelle sõnul jäi see jutt kõrvu ka Tallinna juhatusele, mille esimees on Eesti 200 riigikogu fraktsiooni juht Marek Reinaas.

Naised leppisid kokku, et igaüks helistab oma lähedasematele erakonnaliikmetele – algusest peale Eesti 200 juures olnuna on nii Normetil kui Kaup-Lapõninil erakonnas palju sõpru ja tuttavaid. Messengeri-vestluses ütles Kaup-Lapõnin, et tal on nimekiri ja pakkus välja see omavahel ära jagada.

"Karin tegi vea ja saatis mulle e-maili erakonna Tallinna nimekirjaga koos liikmete andmetega," kirjeldas Normet. "Ma pole seda faili avanudki, aga olen kogu turmtule enda peale saanud."

Kaup-Lapõnini eesmärk oli Normeti sõnul võtta nimed, mis on tegelikult saadaval ka äriregistris ning valida sealt neile tuttavad inimesed, kellele helistada, et tööd lihtsustada. Ta tegi aga vea, võttes need nimed erakonna andmekogust.

Tagantjärele meenutades usub Normet, et Leinatamm sattus nende seltskonda erakonna tegevjuhi Kadri Naprit­son-­­Acuna mahitusel, et leida põhjust tema ja Kaup-Lapõnini välja viskamiseks. Just Leinatamm kannustas Normeti sõnul Kaup-Lapõninit, et ta veel nimesid saadaks ja kui viimane seda tegi, läks nimekirjaga juhatusse.

Nimekiri saabus Normeti e-postkasti aprilli viimastel päevadel, 1. mail aga helistas talle vihane erakonna esimees Lauri Hussar.

"Ta karjus mu peale, et oled kasutanud omakasu nimel erakonna andmeid. Ma ei saanud mitte millestki aru, küsisin, et millest sa räägid. Ta ütles, et sind on ühehäälselt erakonnast välja visatud," meenutas ta. "Ma läksin juba endast välja – ma pole midagi teinud! Kui olin kõne lõpetanud, helistas Karin Kaup-Lapõnin ja ütles, et talle helistas Hussar ja ütles, et astugu erakonnast välja või ta arvatakse sealt välja."

Telefonikõne sai Normet ka Tsahknalt, kes tema sõnul karjus, et Normet pidanuks kuriteost kohe teatama, sest Kaup-Lapõninilt saadud kiri oli kuritegu.

"Vandusin oma laste elu nimel, sest minu südametunnistus on puhas, et kui leiate ühe inimese, kes ütleb, et ma olen talle helistanud, astun ise välja, aga teda ei leitud, sest sellist inimest ei ole," lisas Normet.

Normeti sõnul loodeti nad Kaup-Lapõniniga ise erakonnast lahkuma manipuleerida, sest tegelikult ei olnud juhatus tema väljaarvamise otsust teinud. Piirkonna üldkogu lükati aga juhtunu tõttu edasi.

Normet ei lasknud end siiski heidutada ja saatis järgmisel päeval kõigile juhatuse liikmetele enda telefonikõnede väljavõtted ja Messengeri kuvatõmmised ning pika kirja, kus selgitas, et soovib erakonnale tegusamat Tallinna juhatust.

"Marek Reinaas hoiab igast toolist kinni, kuigi meil oli erakonnas kokkulepe, et iga järgmise positsiooni saamisel antakse eelmine ära. Aga temal on vajadus igast võimuniidist kinni hoida ja ta kandideeris ka Tallinna juhatusse. Reinaas andis mulle ultimaatumi, et kas võtan oma kandidatuuri tagasi või ta saadab kõigile liikmetele kirja, et andmeid on kasutatud. Aga neid ei ole kasutatud!" sõnas ta.

Juhatusele saadetud kirjas märkis Normet ka seda, et kuna Tsahkna ainus süüdistus talle oli see, et ta kohe kuriteost ei teatanud, esitab ta nüüd neli seaduserikkumist, millega tegevjuht Naprit­son-­Acuna on hakkama saanud.

"Ütlesin, et mina nende andmetega kuhugi ei lähe, eeldan, et juhatus käitub adekvaatselt ja tegeleb. Reinaas vastas läbi kolmanda isiku, et ähvardustega ähvarduste vastu ei saa. Terve juhatus oli seega teadlik tegevjuhi räigetest rikkumistest, aga ei teinud midagi. Juhatus on täies mahus läbi kukkunud," ütles Normet, kuid jäi optimistlikuks, et aasta pärast tuleb uus juhatus ja küll siis erakond õigele kursile viiakse.

Normet lisas, et juhatuse liikmed Kalev Stoicescu, Züleyxa Izmailova ja Aleksei Jašin ei ole tema arvates süüdi, kuid nad pole lihtsalt aru saanud, mis toimub.

Avalikkusele lekkis Normeti kiri tema teada juhatuse tuttavate-sõprade kaudu ehk juhatuse enda laua tagant.

"Nüüd käib erakonnaliikmete grupis kõva andmine, Tsahkna ütles, et astuge välja, noa selgalööjad, kes on juba mitmendas erakonnas. Mitte et see tema esimene erakond oleks. Et nemad teevad suuri asju," rääkis Normet. "Meid süüdistatakse erakonna lõhkumises, aga sellest erakonnast, mille me asutasime, pole enam midagi järel. Kolm inimest on suutnud erakonna diktatuuri pöörata. Enamus liikmeid on rahutud, rahul on vaid sõpruskond. Ka Tarmo Tamme ei lastud keskkonnakomisjonist minema, sest ta on lähisõprade ringkonnas."

Need kolm, kes erakonnas tegelikult niite tõmbavad, on Normeti sõnul Tsahkna, Reinaas ja Naprit­son-­­Acuna. Erakonna esimehe rolli peab ta tagasihoidlikumaks.

"Hussar ei puutu asjasse. Ta on hea ja südamlik inimene, võib-olla natuke naiivne ja ei saa aru, kuidas temaga manipuleeritakse," ütles ta.

Normeti sõnul läksid tema ja Napritson-Acuna suhted sassi pärast erakonna üldkogu, kui viimane talle ütles, et Kristina Kallase esimehena jätkamise korral Priit Alamäe neid enam ei rahasta, aga kui Normet asja Alamäe käest uuris, vastas ärimees, et see on vale. Seepeale teatas Normet Eesti 200 grupis, et juhivahetus pole probleem, kui seda tehakse ausalt, mitte valedega.

Napritson-Acunal oli võimalus pidevalt kontoris toimuvat jälgida

Normet meenutas, et kui Eesti 200 kontor kolis eelmisel aastal aadressile Kalasadama 4a, siis palus koha omanikust erakonna liige Tarmo Tamm paigaldada sinna kraanikausid, peeglid ja muud sellist väikeettevõttel, mis kuulub Normetile ja tema abikaasale.

Normeti abikaasa juhtis tähelepanu kontori laes olevatele kaameratele ning sellest räägiti ka Napritson-Acunale, kes uuris, kas need oleks võimalik tööle panna ning 25 euro eest õnnestuski paroolid ära vahetada ja kaameratele ligipääs saada.

"Sel hetkel pani mu partner Kadri telefoni selle äpi ja näitas, kust ja mismoodi ta saab vaadata," kirjeldas Normet, kelle sõnul oli kaameraga salvestatud ruumides varem tegutsenud restorani ajalugu, mida nad lähemalt ei uurinud, kuid oli näha, et see ulatub kaugele ehk kaameraga õnnestub tegevust jäädvustada väga pikaks ajaks.

Normet saatis teate, et kaamerad said tööle, ka Tammele, kes oli sel ajal ka Eesti 200 juhatuse liige ning kaamerapildi jälgimist võimaldav äpp jäigi Napritson-Acuna telefoni.

"On juhtunud, et istume Kadriga koos ja ta ütleb, et vaatan, mis noored kontoris teevad. Ta tegelikult jälgis, tal oli kogu aeg ligipääs olemas. Arvan, et ta ei saanudki aru, et see on vale või viga, ta sai omada kontrolli, mida tal oli nii väga vaja. Aga on vale, et kogu aeg on sildid kaamerate kohta üleval olnud," kinnitas Normet, kelle sõnul tuli alles hiljem välja, et see on kriminaalne ja ka Kristina Kallas oli tänavu kevadel sellest kuuldes äärmiselt üllatunud.

Ebaausate tegude näitena tõi Normet välja ka selle, et Napritson-Acuna kasutas Tallinna volikokku kuuluva Marek Karmi parkimiskaarti, sest viimane ise sõidab auto asemel jalgrattaga ega vaja parkimisluba. Samas ütleb volikogu määrus, et tasuta parkimine on mõeldud ainult volinikele.

"See on puhas susserdamine, mille vastu meie, puhta poliitika ajajad, selles erakonnas oleme. Karm pole milleski süüdi, ta on noor ja kogenematu. Fraktsiooni juht lihtsalt ültes talle, et pead panema Kadri auto enda parkimise alla," sõnas ta.

Eesti 200 tegevjuht: tegu pole enamaga kui kontoriolmeprobleemid

Eesti 200 tegevjuht Kadri Naprit­son-­­Acuna ütles Normeti süüdistusi kommenteerides, et tegemist on äärmiselt üllatavate väidetega, mis talle teadaolevate asjaolude pinnalt on pigem absurdsed.

"Vastupidiselt esitatud väidetele on Eesti 200 püüdnud aina rohkem arvestada kõigi erakonnaliikmete ettepanekute ja nägemustega, et tagada erakonna kiire areng ja justnimelt vastupidi – vältida niinimetatud ühe isiku kultuse tekkimist," lausus ta.

Napritson-Acuna sõnul on tegu kontoriolme probleemiga ja midagi enamat ei ole juhtunust otsida võimalik.

"Süüdistused kellegi mahitamisest jne on alusetud, midagi sellist aset leidnud ei ole," lausus Napritson-Acuna väite kohta, et tema mahitusel survestas Kris Leinatamm Kaup-Lapõninit liikmete andmeid Normetile saatma.

Eesti 200 kontorisse paigaldatud kaamerate jälgimise kohta märkis Napritson-Acuna, et ruumis oli videovalve juba siis, kui nad selle enda kasutusse said.

"Sellekohane tähistus on olnud kogu aeg olemas, tõsi, mitte kõige nähtavamas kohas. Kaamerad on välisustele ja üldalale  suunatud. Nende suurust ja nähtavust arvestades ei peaks need ka märkamatuks jääma. Kaamerad asuvad ruumis üksnes turvalisuse eesmärkidel," lisas ta.

Marek Karmi parkimiskaarti kasutas Napritson-Acuna enda sõnul ainult valimiskampaania perioodil ja üksnes valmiskampaaniaks vajalike tarvikute transportimiseks, sest see oli tema tööülesanne.

"Seetõttu ei saa seda pidada ebaeetiliseks, samuti on see kindlasti ka inimlikul tasandil mõistetav," ütles erakonna tegevjuht.

Seda, mis Liina Normetist erakonnas edasi saab, ei osanud Napritson-Acuna öelda.

Kui vabandust ei tule, pöördub Normet kohtusse

Normet ütles, et Eesti 200-l on üle 900 liikme, tööd on tehtud viis aastat, panustatud tuhandeid tunde aega ja kokku kirjutatud parim valitsemisprogramm, kuid nüüd kannatavad kõik need inimesed paari juhatusse kuuluva inimese otsuste pärast. Kes teisiti asju ajada tahvavad, tuleb juhtliikmete arvates erakonnast välja arvata, kuid tema eesmärk on erakond uuesti ellu äratada.

"Meie eesmärk ei ole Kristina Kallast tagasi juhiks saada, aga eesmärk on saada aus ja läbipaistev juhatus, kes kuulab ja kaasab liikmeid. Usun endiselt, et Eesti 200 on väga hea poliitika ja suunaga, kuigi neid kuulujutte ja teemasid tuleb lähiajal veelgi, aga kui skandaalid vaibuvad, saame kõik korda," lausus ta.

Normet võttis toimuva kokku, et praegu tehakse kõike tema nime mustamiseks ja ta on kaalunud erakonnast lahkumist, aga on otsustanud siiski vastu pidada, sest ta tahab ühiskonda, teenustesse ja poliitkultuuri panustada.

"Kui täna lahkuksin, tähendaks see, kui muinasjutuliselt öelda, et kurjus võidab ja head inimesed süüakse välja. Poliitika on veel räpasem kui me tegelikult arvasime. Et vastu pidada, pead olema väga tugev ja üleolev inimene," ütles ta.

Normet jätkab Eesti 200 liikmena, aga kui ta peaks erakonna maine kahjustamise pärast välja visatama, kavatseb ta kokku kutsuda üldkogu - niisugune võimalus on kirjas põhikirjas, mille üks kokkukirjutajaid Normet ise oli.

Normet ütles, et palub vabandust kõigilt erakonna liikmetelt, kes peavad praeguse halva juhtimise pärast ja kõigi skandaalide pärast kannatama, sest juhtkond pole juhtinud piisavalt ausalt. Kuna ta usub, et poliitikat on võimalik ausalt teha, kavatseb ta tuleval aastal kandideerida ka europarlamenti.

"Mis vormis ja kellega, ei tea, aga ma ei anna alla, headus võidab," lausus Normet.

Erakonnalt ootab ta senini vabandust, aga kui seda ei tule, kavatseb Normet enda nime mustamise süüdistusega kohtusse pöörduda.