Viimase kuu jooksul on meediast läbi käinud mitu üldsust šokeerinud lugu Järvamaalt, kus erinevas vanuses noored on oma vägivaldse käitumisega tekitanud vaimset kahju suurele hulgale inimestest. Vägivaldse käitumise kogemine, seda pealt nähes või sellest kuuldes, põhjustavad inimestele psühholoogilisi läbielamisi ning halvavad nende turvatunnet ja igapäevast toimimist.

Nimetatud sündmuste tõttu on nii mõnigi meist tundnud tugevaid emotsioone nagu viha, vahel ka põlgust, õõva ja vastikust. Need tunded omakorda on seotud mõtete ja soovidega nagu: "selliselt käituvad noored tuleks kinni panna, koht kätte näidata või kere kuumaks kütta".

Sellel, miks vägivalla kogemine inimesi nii tugevalt mõjutab, on selged põhjused. Mööndusega võib isegi öelda, et tegemist on adekvaatse reaktsiooniga ebanormaalsele olukorrale. Need inimlikud reaktsioonid on sageli alguse saanud vajadusest taastada turvalisus, õiglus ja selgus. Ühtlasi ka soovist teha midagi resoluutset ja mõjusat selleks, et viia vägivalla kasutajateni konkreetne sõnum, et tegudega kaasnevad tagajärjed.

Vägivald ei ole vastuvõetav ja selle õigustamiseks ei tohi otsida põhjuseid. Teada on, et vägivald taastoodab end. See tähendab, et inimesed, kes on näinud või kogenud vägivalda, võivad ka ise ühel hetkel leida end olukorrast, kus nad on käitunud vägivaldselt.

Tasub siiski pidada meeles, et vägivald taastoodab end ka siis, kui vägivallast mõjutatud ning tugevate emotsioonidega inimesed väljendavad õigluse ja turvatunde, n-ö igapäevaelu normaalsuse taastamise nimel soovi vastata vägivallale ükskõik millises agressiooni vormis. Olgu selleks siis ähvardamine, omakohtu mõistmine või avalik hukkamõist, mis on üksnes tagasihoidlik nimekiri võimalustest.

Tulles tagasi algusesse ehk vägivaldselt käituvate noorte juurde, jääb küsimus, kuidas reageerida nende suhtes, kelle käitumine mõjutab paljusid ning kutsub esile tugevaid emotsioone? Kas me enda emotsioonide pinnalt lahendame olukorda või taastoodame vägivalda?

Töötan igapäevaselt mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) terapeudina ning puutun kokku noortega, kelle käitumisega on erinevaid murekohti, sealhulgas ka vägivaldsus. Julgen kogemusele toetudes väita, et vägivaldne käitumine on samuti reaktsioon mingi olukorra järgselt, kus noor on kogenud stressi, väärkohtlemist, ebaõiglust, viha, mittemõistmist või kiusamist.

See nimekiri ei ole lõplik, vaid üksnes lühike sissevaade sellest, mida noored võivad erinevatel eluhetkedel kogeda. Sageli nad lihtsalt ei jaga oma raskusi. Oma arengust ehk ebaküpsusest tulenevalt ei oska noored paraku teisiti kui läbi vägivalla oma tugevate tunnetega ning eluraskustega toime tulla.

Iga teise elus ettetuleva probleemi lahendamine algab olukorra lahti harutamisest ehk püüdest aru saada, mis on juhtunud. Samamoodi peame reageerima ka noorte vägivaldsele käitumisele.

Mis on selle noore inimese elus juhtunud või toimumas, mis on teda pannud nii vastuvõetamatult reageerima? Lahenduste leidmisel saavad abiks olla tõenduspõhistel alustel tegutsevad psühholoogid, terapeudid ja teised spetsialistid, kuid veelgi olulisemad on need täiskasvanud, kes on noorele kõige lähemal. Lapsed ja noored, kellel läheb elus lõpuks hästi, on omanud oma elus vähemalt üht kasvatuslikku rolli täitvat või stabiilsust pakkuvat ning pühendunud täiskasvanut*.

Selleks, et suuta või tahta olla kellegi vägivaldselt käitunud noore elus see üks ja võibolla ainus pühendumist pakkuv täiskasvanu, tuleb esmalt tegeleda iseendaga. See soovitus kehtib ka inimeste puhul, kes on moel või teisel vägivallast mõjutatud. Märka seda, mis on sinuga juhtunud pärast vägivallaga otseselt või kaudselt kokkupuutumist. Küsi endalt, mida sa vajad, ja võimalik, et ka saad teha selleks, et taastada nt turva- või õiglustunne oma elus. Võta endale ja oma lähedastele aega, vajadusel konsulteeri spetsialistidega.

Kui tunned, et sinu isiklikest teadmistest ja kogemustest enam ei piisa, võid nõu küsimiseks pöörduda näiteks Lasteabi poole kas kirjutades www.lasteabi.ee vestlusaknasse või helistades telefonil 116 111.

Kui satud vägivaldselt käitunud noorega vestlusesse, pea meeles, et tema käitumine on olnud reaktsioon mingile eluraskusele või stressirohkele sündmusele oma elus ning püüa teda läbi kuulamise julgustada rääkima sellest, mis tema elus toimub ja kuidas tal päriselt läheb.

Kui sinuni jõuab pilt või video, mis sisaldab vägivalda, siis ainuke võimalus edasisaatmisel vältida vägivalla taastootmist ja aidata olukorra lahendamisele päriselt kaasa, on see edastada üksnes politseile. Sama soovituse võid julgelt anda ka ise edasi inimesele, kes sulle vägivaldse pildi või video edastas.