Lastemajad on loodud eesmärgiga aidata seksuaalselt väärkoheldud lapsi nii, et kriminaalmenetlustoimingud oleksid lapsesõbralikud ega põhjustaks ohvritele lisatraumasid. Praegu asuvad lastemajad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis.

2017. aastal, kui avati Eesti esimene lastemaja, jäi teenuse kasutajate arv alla 140. Paar aastat hiljem ületas abivajajate hulk 400 piiri ning mullu jõudis majadeni 631 lapse mure.

Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juhi Anna Frangi sõnul on pöördumiste kasvu peamine põhjus teadlikkuse suurenemine. "Abi saamise võimaluste hulk on kasvanud ja sellest räägitakse rohkem."

Lastemajja jõudnud laste keskmine vanus oli eelmine aasta 11 eluaastat. Rohkem kui pooled teenusest abi saanud olid tüdrukud.

"Väärkohtlejad enamasti on meesterahvad ja nad väärkohtlevad nii poisse kui tüdrukuid. Kui poissi on väärkohelnud mees, siis sellel poisil on veel suurem hirm tulla välja selle teemaga, et teda on üks meesterahvas väärkohelnud ja kuidas see teda ja tema seksuaalsust on mõjutanud. Hirm on see, mis takistab poisse teavitamast," rääkis Frank.

Frank tõi välja, et üle poole pöördumistest olid eelmisel aastal seotud seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega, veerand pöördumistest aga kahjustava seksuaalkäitumisega.

"Et veel ei ole kahtlust, et kas ta on väärkoheldud, aga tema käitumine tekitab muret, et on selline kohatu seksuaalkäitumine ja kolmas sihtgrupp, kellega me järjest rohkem kokku puutume, selline uuem sihtgrupp on lapsed, kes ise käituvad seksuaalselt väärkohtlevalt," selgitas Frank.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse ekspert, naistearst Kai Part ütles, et pöördumiste arv on suurenenud ka kriisiabikeskustesse, mida Eestis on samuti neli. Kogu pöördumiste arvust moodustasid lastega seotud mured kolmandiku.

"Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on just selleks puhuks, kui seksuaalvägivald on juba toimunud või on kahtlus ja need on ööpäevaringselt lahti ja seitse esimest ööpäeva on just see aeg, kui sinna tullakse," rääkis Part.

Part ütles, et ennetustööna on oluline juba maast madalast lastele kaasa anda kehatunde ja turvalisuse õpetust, n-ö ujumisriiete reegel.

"Keegi ei tohi laste isiklikke kehaosi, neid, mis on ujumisriiete all, katsuda ilma põhjuseta ja ilma lapse loata. Ja ükski puudutus ei tohi olla halb, ei tohi tunduda halb ja see ei tohiks olla kunagi näiteks saladuseks, et keegi on sind puudutanud. Sellised kehaga seotud sõnad, ka oskused ja tunded on oluline lastele anda."

Seesuguse hariduse osa on ka seletused, et poisid ja tüdrukud on erinevad, aga sellegi poolest võrdsed. Seda on oluline rõhutada, sest seksuaalvägivallal on suur sooline iseloom.

"Kui teil tekib mingi kahtlus, et võib-olla on tegemist seksuaalselt väärkoheldud lapsega, ärge jääge selle murega üksi. Konsulteerige kasvõi anonüümselt lasteabi telefoniga. Kui teil on juba kindlam teadmine, andke teada lihtsalt, et te näete, et lapsel on kas mingid vigastused või mingid märgid, pöörduge kohe kuskile. Kõik peavad teavitama abivajajast lapsest, see on kõigi kohustus," rõhutas Frank.