Saksa majandusministri Robert Habecki soovi anda Saksa tööstusele kuuesendist doteeritud elektrit aastani 2030 kommenteeris Simson Vikerraadio saates "Uudis+" nii: "Saksamaa ettepanek, et nad hakkavad reguleeritud hindu selle dekaadi lõpuni suurtarbijatele garanteerima on poliitiline idee, mis ei ole veel Euroopa tasemel kooskõlastust saanud ja tõenäoliselt seda protsessi kohandatakse nii, et ebavõrdset konkurentsi Euroopas juurde ei tuleks."

Saatejuht Arp Müller märkis, et president Kersti Kaljulaid andis Vikerraadios mais pika intervjuu Mirko Ojakivile, milles samuti tõstatas probleemina, kui tugevasti ikkagi Euroopa Liidu ühisturg on häiritud energiatoetustest. Kaljulaid küsis saates, miks ikkagi Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Simson ei võta initsiatiivi ühtset turgu moonutavate energiasubsiidiumide probleemi lahendamiseks.

"Kõigepealt on meie kõigi huvides see, et Euroopa elektriturg on rohkem ühendatud, see tähendab, et kui kuskil Euroopas on saadaval palju soodsa hinnaga taastuvenergiat, siis suurem turuosa sellest ka kasu saab. Täna kõiguvad Euroopas hinnatasemed märkimisväärselt ja kõik, kes vaatavad möödunud aasta statistikat, näevad ka seda, et need riigid, kus elektrit saadi rohkem taastuvenergiast, siis nende riikide ettevõtted ja kodud said hinda soodsamalt, samas kui need, kes olid väga gaasist sõltuvad, nende hinnad olid kõrgemad. Nii et tõsi ta on, et Saksamaa ettevõtted möödunud aastal maksid ühte kõrgemat hinda Euroopas," selgitas Simson. 

"Aga kui mõni riik soovib oma ettevõtetele anda spetsiifilist abi, siis see peab olema põhjendatud ja see peab läbima Euroopa Komisjonis väga tõsise riigiabiprotsessi, mis ei ole kuidagi liialt kergeks tehtud. Tõsi, kriisi ajal eelmisel aastal me lühendasime seda protsessi, sest et meie eesmärk oli see, et Euroopas ettevõtted ei kaoks, et tööpuudus ei tõuseks taevasse," lausus Simson.

Simson lisas, et peame vaatama Euroopat kui ühtset turgu, mis peab vastu seisma konkurentsile maailmaturul. "Samas on ka Eestile väga palju võimalusi, kuidas oma ettevõtteid toetada. Mitmed neist erisustest, mis on Euroopas täiesti lubatud, on lihtsalt jäetud kasutamata ja see on sisepoliitiline otsus. Nii nagu ka maksustamine on sisepoliitiline otsus ja kui tehakse valikuid vähem toetava poliitika suunas, siis see on suveräänse riigi ja tema valitsuse õigus," sõnas Simson. 

Ta meenutas, et juba 2021. aasta sügisel oli selge, et meie elektrihinnad hakkavad tõusma, sest Venemaa manipuleeris oma gaasitarnetega Euroopasse. "Eelmisel kevadel jätsid nad riigid üks ühe järel täielikult gaasitarnetest ilma. Venemaa tegevus viis üles energiahinnad Euroopas. Euroopa Komisjoni esimene nõuanne oli: kasutage olemasolevaid õiguslikke võimalusi, toetage oma tarbijaid, tehke toetusskeemid oma kodutarbijatele, tehke toetusskeemid oma ettevõtetele ja mäletatavasti toona kõik valitsused ka reageerisid ka," rääkis Simson.

"Eesti riik tegi siis kodutarbijatele toetusskeemid ja see oli ainuvõimalik, sest et kriis oli tekitatud just nimelt selle jaoks, et tekitada meie ühiskondades rahulolematust. Tõenäoliselt lootes, et rahulolematus on nii suur, et valitsustel pole siis enam aega kodumurede kõrvalt vaadata, kuidas ühe riigi suveräänsuse kallale sõjaliselt kiputakse, aga see ei õnnestunud," ütles volinik.

Simson ütles, et täna oleme tagasi olukorras, kus vaatamata tõsiasjale, et Venemaa gaas on meie turult 90 protsendi ulatuses kadunud, on Euroopa maa-alused gaasihoidlad on täis ja hinnad on tagasi kahe aasta tagusel tasemel. "Ja see tähendab ka seda, et paljud erakorralised meetmed teenisid meid hästi, aitasid meid sellest olukorrast välja tulla, aga nad ei vaja praegu pikendamist," sõnas ta.

"Ja kui nüüd on küsimus, et kuidas me oma ettevõtteid aidata saame, siis komisjon on väga selgelt ettepanekutega välja tulnud. Pikas plaanis aitab meil elektrihindu alla tuua see, kui me vähendame oma sõltuvust sisse toodud fossiilsetest kütustest ja selle asemel tagame elektrivarustuse kodumaise taastuvenergiaga ja kodumaine taastuvenergia igal tunnil pakub ka parimat hinda. Ja ettevõtetele annab siis sellise pika lepingu kindluse see, kui nad selle kõrval sõlmivad elektritootjatega üks ühele kokkuleppe pikemaks ajaks," sõnas Simson.

"Tõepoolest, mitmed riigid on vajanud selliseid suuremahulisi miljarditoetusi oma ettevõtlusele selle jaoks, et ei toimuks totaalset kokkukukkumist ja me loomulikult ei taha, et lihtsalt kõrvalt vaadatakse, kuidas terasetööstus või väetisetööstus Euroopas lõpetab. Ja siis oleme lisasõltuvuses kuskilt kolmandatest riikidest seda vajalikku materjali tarnimas. Aga kõik need numbrid, mida analüüsid näitavad, ei ole tegelikus elus välja makstud, sest neid väljamakseid selles mahus ei olnud tegelikult vaja teha," sõnas Simson.

Simson: riik peab kodutarbijat aitama

Mülleri küsimusele, kas Euroopa Komisjon võiks võtta initsiatiivi ka energeetika valdkonnas ja pakkuda aruteluks välja samasuguse regulatsiooni, nagu kehtib põllumajanduses, vastas Simson, et sellist mandaati ei ole komisjonile antud, et ta võtaks liikmesriikide eelarve enda kätte ja hakkaks seda siis vastavalt ringi jagama.

"Aga Euroopa Liidu eelarvest me tõepoolest miljardeid ka niimoodi jagame ja Eesti on olnud üks suurimaid kasusaajaid ühtse Euroopa infrastruktuuri projektidest, saades enam kui kümme protsenti vahenditest, mis selles eelarves jagada oli, et ühendada Eesti, Läti, Leedu lahti Valgevene ja Venemaa elektriturust ja ühendada Euroopaga. Selles mõttes on Eesti olnud tubli. Nüüd, kui rääkida sellest, et valitsused saavad toetada oma tööstust, siis kindlasti ei ole Eesti kasutanud kõiki neid võimalusi, mis on Euroopas," rõhutas Simson. 

Ta märkis, et enne iga riigi toetusotsust tuleb pöörduda Euroopa Komisjoni poole riigiabi loa saamiseks. "Kõiki ettepanekuid alati ei toetata ja ka Saksamaa ettepanek, et nad hakkavad reguleeritud hindu suurtarbijatele garanteerima selle aastakümne lõpuni on poliitiline idee, mis pole veel Euroopa tasemel kooskõlastust saanud ja tõenäoliselt päriselus seda protsessi siis kohandatakse nii, et ebavõrdset konkurentsi Euroopas juurde ei tuleks," sõnas Simson. 

Simson kordas, et toetusi tänaste elektrihindade puhul ei olegi vaja pikendada ja selle sõnumi on komisjon ka selgelt saatnud. "Meie elektrihinnad on nii mitmelgi tunnil jõudnud negatiivsele tasemele, nüüd keskendume sellele, kuidas me saame rohkem taastuvenergia võimsusi, mis annavad meile pikemal ajal taskukohast hinda. Et me ei pea ainult toetuste najal ennast käimas hoidma," sõnas Simson. 

Ta lisas, et toetusi on vaja siis, kui kodutarbijad vajavad toetust. "Ma arvan, et Eesti peab olema julgem ja toetama oma inimesi ning mitte ütlema, et iga uppuja päästmine on tema enda asi. Ma arvan, et see oli väga oluline, et Eesti esmakordselt võttis ka julgelt vastu otsuse kodutarbijaid toetada siis, kui olid väga kõrged hinnad. On olnud aegu, kus ka sellises olukorras on öeldud, et teised Euroopas teevad, aga mitte meie," sõnas Simson.