Kui mullu augustis oli gaasihinna tipp pea 340 euro juures megavatt-tunnist, siis aasta alguses see 100 euro juures ja liikus langustrendis. Juuni esimestel päevadel jäi megavatt-tunni hind suisa alla 25 euro, mis oli sarnane mõne aasta taguse ajaga.

Neljapäeval kella kahe ajal läbis järgmise kuu hind tipu 49 euro juures, kuid langes tagasi 41 euro lähedale. Kui viimastel kuudel langesid ka augusti ja sügiskuude tehingute hinnad, siis neljapäeval kaubeldi ka augusti tehingutega 46 euro juures megavatt-tunni eest ning oktoobri tehingute hind ületas 50 euro taseme.

Hind hakkas Euroopa turul vaikselt tõusma juuni alguses, mil see jäi alla Aasia turgudele ning tekkis oht, et Euroopa hinnatase pole LNG tarnete siia meelitamiseks piisav.

Viimase nädala kiiresse hinnatõusu panustasid aga uudised Euroopast – nädala alguses teatas Shell Norra Nyhmana gaasitöötlemistehase hooldustööde pikendamisest 21. juunini ning neljapäeval selgus, et Holland soovib oktoobrist sulgeda Euroopa suurima gaasimaardla Groningeni provintsis, mis põhjustab piirkonnas maavärinaid.

Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul on praegune hinnatõus eelkõige tingitud Norra tehase hooldustööde pikenemisest. "Kuna see on tulnud turuosalistele üllatusena, siis on gaasi hind liikunud üles," ütles ta ning märkis, et Norra pakkumisega seotud tegurid on eeldatavalt ajutise iseloomuga. 

"Oma mõju on Euroopasse jõudnud kuumadel ilmadel, mistõttu on kasvanud nõudlus jahutussüsteemidele ja seeläbi gaasile. Lisaks on olnud tuult vähem ning seetõttu taastuvenergia tootmine olnud oodatust madalam," märkis Kotov.

Kotovi sõnul võib hinnatõus mõjutada ka kodutarbijate augustikuu hinda.

Baltic Energy Partnersi juhtuse liikme Marko Alliksoni sõnul vähendab Norra tootmise piirang Euroopasse tulevaid gaasikoguseid lähikuudel suurusjärgus 20 TWh.

Groningeni gaasimaardla sulgemise uudisele reageeris turg uue hinnahüppega, märkis Allikson. "Selline hindade ülesliikumine tekitab turul vajaduse sulgeda avatud ostupositsioone, mis omakorda kiirendab hindade liikumist ülespoole."

Talvisteks varudeks gaasimahutite täitmine kulgeb Euroopas edukalt ning suure tõenäosusega on Alliksoni hinnangul septembri lõpuks mahutid täis. "Samuti ei ole seni oluliselt vähenenud LNG juurdevool Euroopasse ega ka pole näha olulist Euroopa ega Aasia gaasinõudluse kasvu. Käiku on läinud mitu uut LNG imporditerminali ning neid on Euroopasse tulemas veel," ütles ta.

Peamiseks riskiks talve lähenedes võib olla just madal hind, mis võib suurendada tarbimist. Alliksoni sõnul võib külma talve puhul ka juhtuda, et gaasimahutid tühjendatakse ja Euroopa peab LNG ostmiseks konkureerima Aasiaga.