Oluline laupäeval, 17. juunil kell 22.15:

- Ukraina peastaabi teatel jätkuvad suurimad lahingud Lõmani, Bahmuti, Avdijivka ja Marijinka suundadel;

- Bideni hinnangul ei peaks Ukraina jaoks NATO-sse pääsemise tõkkeid leevendama;

- Hersoni oblastis on Kahhovka tammi lõhkamise tagajärjel vee all veel 28 asulat;

- Ukraina asekaitseministri sõnul vajab riik pealetungi jaoks 200-kilomeetrise ulatusega täppisrelvi;

- Suurbritannia luure andmetel on Venemaa paigutanud Lõuna-Ukrainasse täiendavalt ründekoptereid;

- Moskva teatas Brjanski tehasele sihitud droonide allatulistamisest;

- Šoigu kutsus üles rohkem tanke tootma;

- ISW: Vene ametnikud kritiseerisid Kahhovka veehoidla hävitamist;

- Suursaadik: lääs peaks Vene tuumaohtu Valgevenes väga tõsiselt võtma;

- Ukraina väed on mitmel suunal kuni kaks kilomeetrit edenenud;

- Ukraina juutide konföderatsioon: Ukrainas praktiliselt pole neonatsismi;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 670 sõdurit.

Biden: Ukraina jaoks ei peaks NATO-sse pääsemise tingimusi leevendama

Ajakirjanikud küsisid laupäeval USA presidendilt Joe Bidenilt, kas tema leevendaks Ukraina jaoks NATO-sse pääsemise tõkkeid.

"Ei. Sest nad peavad vastama ühesugustele standarditele. Seega ma ei tee seda lihtsamaks," vastas Biden.

"Ma arvan, et nad on teinud kõik, mis näitab nende võimekust teha sõjalist koostööd, kuid küsimus on selles, kas nende süsteem on turvaline. Kas see on korruptsioonivaba? Kas see vastab standarditele, millele vastavad kõik teised NATO riigid? Ma arvan, et see saab nii olema. Ma arvan, et see võib nii olla. Kuid see ei toimu automaatselt," rääkis Biden.

Ukraina peastaap: Venemaa tegi päeva jooksul 37 õhurünnakut

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel jätkusid laupäeval Bahmuti juures ägedad lahingud. Venemaa tegi Ukraina väitel päeva jooksul 37 õhurünnakut.

"Vaenlane jätkab oma peamisi jõupingutusi Lõmani, Bahmuti, Avdijivka ja Marijinka suundadel ning ägedad lahingud jätkuvad. Viimase päeva jooksul oli 22 lahingutegevust," kirjutas peastaap sotsiaalmeedias päeva kokkuvõttes.

Vene vägede rünnakud Luhanski oblastis Novoselivski ja Bilohorivka suunal ning Harkivi oblastis Berestoves olid edutud, teatas Ukraina peastaap. Donetski oblastis suutsid Ukraina väed ära hoida Vene vägede rünnakud Stepove ja Avdijivka linna lähistel. Donetski linnast läänes tõrjusid Ukraina väed rünnakuid Marijinka, Novomõhhailovka ja Vodjane linnas. Lisaks oli Ukraina vägede teatel rünnakuid Krasnohorivka, Zolota Nõva ja Blahodatne piirkonnas.

Zaporižžja ja Hersoni oblastis on Ukraina teatel Vene väed kahes piirkonnas kaitses. "Vaenlane tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastis Mala Tohmatška piirkonnas ja Hersoni oblastis Kozatske piirkonnas."

Ukraina õhujõud tegid Vene baaside pihta üheksa rünnakut ning hävitasid õhutõrjesüsteemi, teatas Ukraina peastaap.

Päästeteenistus: Hersoni oblastis on 28 asulat vee all

Laupäeva hommiku seisuga on Hersoni oblastis Kahhovka paisu õhku laskmisest tingitud üleujutuste vee tase 1,09 meetri võrra alanenud, teatas Ukraina päästeteenistus.

Hersoni oblastis on aga 28 asulat jätkuvalt vee all. Päästeteenistus selgitas, et 11 neist asulaist asuvad Ukraina kontrolli all oleval Dnipro jõe läänekaldal ning 17 Venemaa okupeeritud idakaldal.

Päästeteenistuse teatel on 88 majast ja keldrist välja pumbatud siiani rohkem kui 22 000 tonni vett.

Dinpro jõe läänekaldal on päästjate sõnul evakueeritud 2782 inimest. Kokku on loodud 14 evakuatsioonipunkti.

Vene vägede okupeeritud alal asunud Kahhovka tamm lõhati 6. juunil. Ukraina ja Venemaa süüdistavad selles teineteist.

Asekaitseminister: Ukraina vajab rohkem pikamaa-täppisrelvi

Ukraina vajab oma pealetungi ülesehitamiseks juurde 200-kilomeetrise ulatusega täppisrelvi, ütles riigi asekaitseminister Volodõmõr Havrõlov.

Ta ütles, et Ukraina on haaramas initsiatiivi enda kätte, kuid Venemaa alistamiseks on vaja pikamaa-täppisrelvi.

"Kõik meie sõjalised plaanid viiakse ellu vastavalt hinnangutele. Kaasaegses sõjapidamises on peamine asi olukorrateadlikkus, et teada vaenlase positsioone ja suuta teha täppislööke pika vahemaa taha. See tähendab selliste relvade omamist, mis suudavad tabada vaenlast kuni 200 kilomeetri kauguselt," sõnas Havrõlov.

Ta lisas, et Ukraina on saamas lennukeid, mis suudavad kaitsta riiki Venemaa rakettide eest. "Enam kui aasta aega sõda on möödunud ning me oleme kindlad, et alistame sissetungijad koos oma partneritega, kes annavad meile kõike, mida vajame," ütles minister.

Osad lääne liitlased soovivad rahvusvahelise koalitsiooni kaudu anda Ukrainale F-16 hävituslennukeid.

Briti luure: Venemaa on tugevdanud Lõuna-Ukrainas oma ründekopterijõude

Suurbritannia kaitseministeerium ütleb oma hiljutisimas luureülevaates, et Venemaa on alates Ukraina vastupealetungi algusest tugevdanud Ukraina lõunaosas oma ründehelikopterijõude.

"Fotodelt on näha, et Venemaa on paigutanud Berdjanski lennuväljale, umbes 100 kilomeetri kaugusele rindejoonest rohkem kui 20 täiendavat ründehelikopterit," teatab Briti kaitseministeerium.

Brittide hinnangul on tõenäoline, et Venemaa on saavutanud Lõuna-Ukrainas ajutise eelise. "Eriti kuna ründekopterid kasutavad maapealsete sihtmärkide vastu pikema ulatusega rakette," lisab kaitseministeerium.

Moskva teatas Brjanski tehasele sihitud droonide allatulistamisest

Moskva teatel hävitasid nad kolm drooni, mille sihtmärgiks oli Venemaa lõunapiiril asuv Brjanski naftatöötlemistehas.

"Venemaa õhutõrjesüsteemid tõrjusid öösel Ukraina relvajõudude rünnaku Družba naftatöötlemistehasele Novozõbkovi piirkonnas. Tänu meie sõjaväe professionaalsusele hävitati kolm drooni," teatas Telegramis Brjanski oblasti kuberner Aleksander Bogomaz.

9. juunil väitsid mitu Venemaa kuberneri, et droonirünnakud tehti Belgorodile ja Kurskile.

Alates sõja algusest on Venemaa territooriumile tehtud mitu droonirünnakut, mis näivad keskenduvat peamiselt Vene sõjaväe logistikat toetava infrastruktuuri häirimisele. Ukraina ei ole enamiku selliste rünnakute eest vastutust võtnud.

Šoigu kutsus üles rohkem tanke tootma

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu kutsus üles rohkem tanke tootma, et rahuldada Vene vägede vajadusi Ukrainas, kus Kiiev kasutab vastupealetungiks läänelt saadud relvi.

Šoigu külastas Lääne-Siberis sõjatehast, kus toonitas, et tanke tuleb toota rohkem, teatas Venemaa kaitseministeerium. AFP teatel lisas Šoigu, et tankid on vajalikud sõjalise erioperatsiooni jaoks Ukrainas.

Ka Venemaa juht Vladimir Putin ütles lõppeval nädalal, et sõjaväel pole piisavalt laskemoona, sideseadmeid, lennukeid, droone ja muud vajalikku, kuid väitis, et Ukraina on vastupealetungi esimestel nädalatel kandnud katastroofilisi kaotusi.

Kiievi teatel on nad aga mitu küla ja umbes sada ruutkilomeetrit maad tagasi võitnud, seda peamiselt lõunarindel.

ISW: Vene ametnikud kritiseerisid Kahhovka veehoidla hävitamist

Mõned endised ja praegused Venemaa ametnikud allkirjastasid avaliku kirja, milles ütlevad, et president Vladimir Putini tegevused on viinud katastroofiliste sündmusteni, vahendas Ukraina agentuur Unian Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) reedel valminud aruannet.

Kirja autorid kutsusid üles naasma oma riigi üldtunnustatud piiride juurde. Sõjauuringute instituudi ISW raporti kohaselt tõid ametnikud pöördumise põhjuseks Kahhovka veehoidla hävitamise Hersoni oblastis. Eelkõige avaldab see pikaajalist mõju ökosüsteemile, majandusele ning rahvatervisele.

Dokumendile kirjutasid alla Moskva, Peterburi, aga ka Moskva ja Leningradi oblasti kohalike võimude esindajad.

Märgitakse, et Putini tegevus pärast 24. veebruari 2022 viis katastroofiliste sündmusteni. Millised need sündmused on, nad siiski ei täpsusta. Samuti puudub kirjas üleskutse okupatsiooniväed Ukrainast välja viia.

Analüütikud ütlevad, et Kremli-välised ametnikud kasutavad avalikkuse muret hüdroelektrijaamas toimunud plahvatuse keskkonna- ja humanitaarmõju pärast, et avaldada oma arvamust Ukraina-vastase sõja kohta, ilma sõjategevust otseselt kritiseerimata.

"Sõjavastaste tunnetega venelased saavad hüdroelektrijaama hävitamist kasutada selleks, et väljendada oma vastuseisu sõjale väga piiratud viisil," selgitasid ISW eksperdid.

Suursaadik: lääs peaks Vene tuumaohtu Valgevenes väga tõsiselt võtma

Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis Vadõm Prõstaiko ütles 16. juunil CNN-ile antud intervjuus, et Lääs peaks Venemaa diktaatori Vladimir Putini sammu paigutada Valgevenesse tuumarelvad väga-väga tõsiselt võtma.

Venemaa liider Vladimir Putin ütles reedel, et Moskva saatis esimesed tuumalõhkepead oma liitlasriigi Valgevene territooriumile. Prõstaiko nimetas seda väljapressimiseks, kuigi Ukraina on tema kinnitusel sellisele survele vastu pidamiseks valmis.

NATO nimetas Venemaa sammu ohtlikuks ja vastutustundetuks. Euroopa Liidu välispoliitika juhi Josep Borelli sõnul on Venemaa tuumarelvade paigutamine Valgevenesse samm, mis viib edasise äärmiselt ohtliku eskalatsioonini.

13. juunil teatas Valge Maja, et märke peatsest tuumarelvade liikumisest ei ole ja USA ei näe põhjust oma tuumavalmidust muuta.

Ukraina väed on mitmel suunal kuni kaks kilomeetrit edenenud

Maliari sõnul viivad Ukraina väed läbi nii pealetungi- kui ka kaitseoperatsioone ja saavutavad osalist edu. Nendes sektorites, kus Ukraina on kaitsepositsioonil, on nad kaotanud ainult ühe positsiooni.

Aseminister lisas, et lõunas on Ukraina samaaegselt peale tunginud mitmes suunas. Venelased aga tugevdavad oletatavasti Berdjanski ja Mariupoli ümbrust.

"Praktiliselt kõigil aladel ja suundadel, kus meie üksused lõunas edasi liiguvad, saavutavad nad taktikalist edu," lausus Maliard.

Idas viivad Vene väed Ukraina vägede tõrjumiseks läbi mitmeid rünnakuoperatsioone. Moskva on viimasel ajal koondanud vägesid muudest paikadest Bahmuti suunale.

Ta lisas, et Ukraina vägede käes on linna ümbritsevad peamised kõrgendikud ja nad jätkavad lokaliseeritud pealetunge. Vaenutegevuse intensiivsus Bahmuti ümber on viimasel ajal mõnevõrra vähenenud.

Ukraina juutide konföderatsioon: Ukrainas praktiliselt pole neonatsismi

Venemaa juht Vladimir Putin ütles reedel Peterburi majandusfoorumil, et Zelenski ei ole juut ja ta teeks juutidele häbi.

Ukraina juudi konföderatsioon vastas sellele teatega, et Zelenski on juht, kes annab oma julgusega eeskuju oma rahvale ja kogu maailmale ning ta on kangelane kogu Ukraina rahva jaoks, mille hulka kuuluvad loomulikult ka juudid.

Putin kordas Peterburis ka eesmärki Ukraina denatsifitseerida. Selle kohta märkis konföderatsioon, et tänapäevases Ukrainas ei ole neonatsismi, ammugi riigi tasandil.

"Antisemitism on juba üks madalamaid Euroopas ja pärast 24. veebruari 2022 seda praktiliselt enam ei täheldatagi," teatas ühing.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 670 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 219 170 (võrdlus eelmise päevaga +670);

- tankid 3977 (+12);

- jalaväe lahingumasinad 7706 (+23);

- lennukid 314 (+0);

- kopterid 302 (+1);

- suurtükisüsteemid 3834 (+22);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 609 (+3)

- õhutõrjesüsteemid 364 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 3364 (+7);

- tiibraketid 1211 (+12);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6557 (+38);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 520 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.