Ukraina prokuratuuri nõustavad eksperdid inimõigustele spetsialiseerunud rahvusvahelisest õigusbüroost Global Right Compliance. Eksperdid viibisid sündmuskohal 10.-11. juunil koos Ukraina peaprokuröri ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ekspertrühmaga.

Ekspertide sõnul on tammi õhkulaskmine kuritegu igal juhul, sest tegu on tsiviilobjektiga, millel pole kaalukat sõjalist tähtsust.

"Selle vahejuhtumiga on seotud erinevad sõjakuriteod ja kuriteod rahvusvahelise õiguse vastu. Need, mida me praegu uurinud oleme, on seotud näljutamise sõjakuriteoga, mis on selle konkreetse juurdlusrühma uurimisfookuses. Teised võimalikud sõjakuriteod, mis meie arvates sellesse seosesse asetuvad, on rünnakud tsiviilobjektide vastu," selgitas õigusbüroo Global Rights Compliance jurist Catriona Murdoch.

Ekspertide sõnul on nüüd välistatud, et tamm võinuks laguneda mingil muul põhjusel kui rünnak – lihtsalt aastaiks hooletusse jätmine ega muu sarnane sellise ulatusega purunemist ei põhjustaks. Venemaa president Vladimir Putin on süüdistanud tammi õhkimises Ukrainat. Ekspertide sõnul uuriti ka seda versiooni, ent juurdlus kaldub kinnitama pigem vastupidist, nimelt seda, et tammi lasid õhku Vene väed.

"Ukraina põllumajanduse jaoks on hädavajalik kastmine ning niisutusvesi tuli just sellest paisjärvest. Esialgu oli meil juurdluse esimese järgu esimene punkt tõesti seotud Krimmi veevarustuse katkestamisega, kuid päevade ja tundide möödudes
sai meile tõesti väga selgeks, kui hädavajalik tamm tegelikult paljude Ukrainale oluliste funktsioonide jaoks oli," ütles Murdoch.

Tammi õhku laskmine on tekitanud reaktsioone ka Venemaal. USA sõjauuringute instituudi (ISW) andmetel tegid Moskva ja Peterburi linna ning Moskva ja Leningradi oblasti kohalike võimude esindajad avaliku pöördumise, milles mõistavad Kahhovka tammi õhkimise hukka ning kutsuvad Venemaad üles naasma oma üldtunnustatud piiridesse.