Ukraina vägede vastupealetung käib Bahmuti ümbruses, Lõuna-Donetskis ja Zaporižžja oblastis. Grosbergi sõnul on kõige rohkem maa-ala ukrainlased tagasi võtnud Zaporižžja ja Donetski piiril Orihhivist lõunas. "Kõige otsem tee Mariupoli peale – seal on edenetud kõige rohkem, kõige rohkem asulaid on tagasi vallutatud. Teistes suundades mõnevõrra vähem," rääkis Grosberg.

Vene suurte kaevikuteni pole Ukraina väed veel jõudnud. "Kui mõtlete suuri kaevikuliine, mida ka avalikus meedias jagatakse, sadu kilomeetreid, siis sinnani on ukrainlastel veel mõned kilomeetrid minna. Aga need külad, mis Velõka Novosilka suunast lähevad Mariupoli peale, on vabastatud, ka seal olid ikkagi kaitserajatised rajatud. Võib-olla mitte nii mastaapsed ja nii pompöössed kui nad edasi on, aga need on ka kaitserajatised," selgitas Grosberg.

Tema sõnul on keeruline ennustada, millal Ukraina väed Vene suurte kaitserajatisteni jõuavad.

"Selleks peaks teadma ukrainlaste plaani, mida ma õnneks ei tea. Ma arvan, et käesoleva nädala jooksul ehk suurt, väga suurt ja massiivset pealetungi veel ei tule. Ukrainlased lähenevad asjale metoodiliselt, tasa ja targu. Aga varem või hiljem see auk või koht üles leitakse ja siis hakkavad asjad toimuma hoopis teistel kiirustel, näiteks nii nagu eelmisel sügisel Harkivis," lisas ta.

Vene väed osutavad tugevat vastupanu kogu rindejoone ulatuses, ütles Grosberg.

"Ega ei ole kuskil veel leitud seda auku või õiget valupunkti, millele vajutades kogu rinne kokku kukuks. Selle jaoks on veel liiga vara. See, mida ukrainlased praegu teevad, on nende nõrkade kohtade, aukude otsimine, kus kaitserajatised on vähe nõrgemalt ehitatud, mehitatus mõnevõrra hõredam kui kuskil mujal. Nii et ei saa praegu täpselt öelda, et mõnes lõigus on Vene Föderatsiooni relvajõud kuidagi kehvemad olnud kui mõnes muus lõigus," selgitas Grosberg.

Viimase nädala jooksul on Ukraina vägedele raskusi valmistanud Venemaa rindepommitajad ja helikopterid. Grosbergi sõnul on need hakanud rindejoonele lähemal opereerima ning hävitanud ka Ukraina tehnikat. Samas on Ukraina väed suutnud ka Venemaa mitu helikopterit alla lasta.

"Ka sellele ebameeldivusele on Ukraina leidnud vasturohu, on oma õhutõrjerelvi lähemale toonud, nii et tõenäoliselt see asi on selleks korraks kui mitte lahendatud, siis tuleb mõelda välja järgmine käik. Sõjapidamises paraku asjad nii on, et kõik asjad peavad olema dubleeritud, kihilised ja pole ühtegi hõbekuuli, millega kogu seda sõda võita," rääkis kolonel.

Lääne liitlastelt väljaõppe saanud Ukraina brigaadide allüksustest umbes kolmandik on Grosbergi sõnul praegu käivate vastuoperatsioonidega seotud. "Kaks kolmandikku ei ole veel lahingusse läinud."

Millal Ukraina väed suudavad suuremas vastupealetungis edu saavutada, seda on Grosbergi sõnul vara prognoosida.

"Ukrainlased lähenevad sellele operatsioonile hästi metoodiliselt, ei torma pea ees rünnakutele. Loomulikult ressursid ei ole võrreldavad sellega, mis on Venemaal vastu panna. Sellest tulenevalt tulebki sõjamehe tarkust võimalikult hästi ära kasutada, et olemasolevate ressurssidega saavutada maksimaalne eesmärk," ütles kolonel.