Siseministeeriumi eestvedamisel kutsuti selle aasta alguses kokku tuumajulgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku alltöörühm, mille ülesanne oli koostada analüüs ning anda riiklikusse tuumaenergia lõpparuandesse eksperthinnang tuumajulgeoleku ja hädaolukorraks valmisoleku kohta.

Siseminister Lauri Läänemets ütles, et aasta lõpuks saab raporti põhjal selgeks, milline oleks rajatava tuumajaama kulu riigile.

"Selle eksperthinnangu valguses tuleb nentida, et riigieelarve seisu arvesse võttes tundub tuumajaama ehitamiseks raha leidmine pehmelt öeldes küsitav," ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul jääb tuumajaama julgeoleku tagamiseks ja hädaolukordadeks valmisolekuks vajaliku ühekordse investeeringu maksumus alla 100 miljoni euro ja iga-aastaselt lisanduks sinna miljonite eurode eest ülalpidamiskulusid.

Minister märkis, et ilma elanikkonnakaitse arendamiseta ei ole võimalik tuumajaama rajada ning see tähendab ka olemasolevate elanikkonnakaitse plaanide muutmist. "Tuleb rääkida varjendite ehitamisest lisaks varjumiskohtadele," sõnas Läänemets.

Lisaks tuleb Läänemetsa sõnul väga teravalt esile inimressursi küsimus. "Meil on vaja eksperte ja tuumateadlasi. Meil on juurde vaja politseinikke ja kaitsepolitseiametnikke, päästekomandod on vaja viia uuele tasemele, ja me peame suutma pakkuda ka vastavaid palkasid. Tuumajaama ehitamine tähendab siseministeeriumi haldusalas tööjõu juurde palkamist. Väga palju raha on vaja siseturvalisuse valdkonda," rääkis Läänemets.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler ja alltöörühma juht Viola Murd ütles, et praegu on Eestil hädaolukorra plaan selleks puhuks, kui naaberriigis on tuumaelektrijaama õnnetus.

Murd selgitas, et rahvusvaheline aatomienergia agentuur on praktiliselt kõik ette ära reglementeerinud, riigi asi on neid reegleid järgida. "Mis puutub julgeolekuriskide maandamisse ja õnnetuste ennetamisse, siis ettenähtud ülesannetega siseministeeriumi asutused täna toime ei tuleks. Eelkõige puudutab see inimjõudu ja kompetentsi, mida agentuur meile anda ei saa – need peame ise looma ja see võtab aega." märkis Murd.

"Tuumajaama ehitus eeldab kogu programmi vältel tipp-spetsialistide, ekspertide aga ka laiemalt personali välja arendamist, sealhulgas tuleb tagada julgeolekut läbi taustakontrollide, mille hulk suureneb märkimisväärselt programmi edenedes," lisas asekantsler. Samuti on vaja luua sõltumatu riiklik asutus, millel on piisav pädevus hinnata litsentsitaotlusi ja teha otsuseid ka ohutuse, kaitsemeetmete ja turvalisuse küsimustes.

Siseministeeriumi nõunik ja alltöörühma aseesimees Aigo Allmäe lisas, et riigi peamine ülesanne julgeoleku tagamisel on kaitsta tuumamaterjali vargust ja tuumajaama sabotaaži eest. "Me peame pakkuma füüsilist kaitset ja teostama kontrolli materjali üle. Füüsiline kaitse tähendab seiret ja kontrolli. Samuti tuleb tagada personali turvalisus," lausus Allmäe.

Allmäe rõhutas, et tuumajaama puhul on oluline ohutuse aspekt ka selle ehitus ja disain, et see oleks ehitatud vastupidavale pinnasele. Samuti tuleb ehitada see selliselt, et õnnetuse risk oleks minimaalne.

Fermi Energia hinnangul ületab saadav tulu kulusid

Tuumajaama plaaniva Fermi Energia juht Kalev Kallemets on kindel, et tuumaenergiast tulenev tulu ületab kulud mäekõrguselt.

"Kõik need kulud kokku jäävad pigem 70 miljoni juurde, millest tegevusloa ja hoonestusõiguse tasudena ja maksudena meie tekitame jaama rajamise käigus oluliselt rohkem tulu riigile," ütles Kallemets "Aktuaalsele kaamerale".

Siseminister on siiski kõhklev. "Me pole arvestanud siia seda, et teatud raadiuses tuumajaamast tuleb ehitada mitte varjumiskohti, vaid varjendeid, mis kaitsevad kiirguse eest, paksu betooniga, tugevate ustega. Need kulud jäävad kohalikele elanikele ja kohalikule omavalitsusele. Kui arvestada, kui suure võimsusega tuumajaama planeeritakse, siis kahtlen, kas see suudab nii palju tulu üldse teenida kui suured kulud ühiskonnmale tekivad," kommenteeris Läänemets.

"Ei ole küll kohanud, et selliseid asju oleks välja mõeldud. Ja väikereaktorite, millist meie plaanime rajada, kaasaegsete tehnoloogiate puhul on ohutus veelgi kõrgem ja jaama avariitsoon peaks piirduma jaama enda territooriumiga, mida loomulikult tuleb tõestada loamenetluse käigus. Nii et selline spekulatsioon on täna pigem hirmutamine," rääkis Kallemets.