ERR-i portaalis ilmunud Anne-May Nageli arvamusartiklis "Tuumaelektrijaam Eestis on Venemaa sihtmärk" rõhutab autor tuumaelektrijaamade planeerimise olulisust, võttes arvesse Venemaa naabrust ja sellega seotud eririske. Tuumaenergia töörühma juhina pean tähtsaks rõhutada, et tuumaelektrijaama rajamise teemal peetav arutelu oleks tasakaalustatud ja faktidel põhinev.

Eesti pole veel langetanud otsust tuumaenergia kasutuselevõtuks, sestap ei saa veel rääkida ka konkreetsest asukohavalikust ega selle julgeolekuaspektidest. Kui tuumaenergia töörühm on 2023. aasta lõpuks esitanud valitsusele ja seejärel riigikogule oma analüüsi tulemuste lõpparuande ning riigikogu leiab selle põhjal 2024. aastal, et tuumaenergia on Eesti jaoks perspektiivne, algatatakse ka tuumelektrijaama asukohavaliku protsess, milles riiklikul julgeolekul ja hädaolukordadeks valmisolekul saab olema oluline roll.

Artiklis mainitud ruumianalüüsi eesmärgiks oli vastata pelgalt küsimusele, kas Eestis üleüldse leidub piirkondi, kus on teoreetiliselt võimalik kaaluda tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamist. Ruumianalüüsi koostamiseks loodud alltöörühmas olid nii siseministeerium kui ka kaitseministeerium, kaasatud olid väliseksperdid ning olulised sidusrühmad.

Võimaliku sõjalise agressiooni sündmustega arvestati asukohtade analüüsil ühe kaalutluskriteeriumina. Analüüsist selgus, et piirkondi on 16, millest üks välistati just nimelt julgeoleku kaalutlustest ning sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine tehti 15 piirkonnale.

Tuumatöörühm lähtub elanikkonna ohutusest

Tuumaenergia töörühm juhindub oma tegevuses ÜRO aatomienergia agentuuri (IAEA) soovitusest tuumaenergiaga varasemat kogemust omavates riikides mitte kaaluda või rajada veel katsetamata tehnoloogiaid nagu sätestasime ka oma 2022. aasta septembris avaldatud vahearuandes. Tuumaenergia töörühm lähtub tuumaenergia kasutuselevõtu analüüsides eelkõige just ohutusest.

Artiklis mainitakse Soomet näitena, kus on mitu tuumareaktorit ja tõhus elanikkonnakaitse süsteem. Soome on tõepoolest hea näide tuumaenergia ohutust tagavast riigist, kuid on oluline mõista, et igale riigile on vaja kohandatud ja vastavalt vajadustele loodud julgeolekusüsteemi.

Näide Soomes asuvatest varjenditest pole antud kontekstis asjakohane, sest need varjendid on rajatud külma sõja ajal tuumasõja ohtu silmas pidades, mitte otseselt tuumaelektrijaamas toimuvate potentsiaalsete õnnetuste tarbeks. Tuumaelektrijaamade, eriti veel väikereaktorite puhul pole spetsiaalselt selleks kohandatud varjendite rajamine asjakohane ega kuulu reeglina tuumaenergiat kasutavate riikide praktikasse.

Hädaolukordadeks valmisolekut ja tuumajulgeolekut on tuumaenergia töörühm üheks analüüsi üheks olulisemaks osaks. Seetõttu telliti nende teemade osas Eesti valmisoleku ja võimekuse ning võimearenduse väljaselgitamiseks 2022. aasta alguses analüüs kaitseuuringute keskusest ning 2023. aasta alguses moodustati siseministeeriumi juhtimisel ka vastav alltöörühm, mille töö tulemust avalikkusele ka 19. juunil toimunud pressikonverentsil esitleti.

Alltöörühm leidis, et tuumajaama rajamine Eestisse on julgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku aspektist lähtuvalt võimalik, aga see peab toetuma suuresti julgeolekuriskide maandamisele ja sellele, kuidas me riigina oleme valmis tulema toime võimalike tagajärgedega hädaolukorras.

Tuginegem faktidele, mitte hirmudele

Julgeoleku ja elanikkonnakaitse tagamine on oluline, kuid me ei tohiks lasta hirmul ja eeldustel mõjutada meie otsuseid. Tuumaelektrijaamade rajamisel tuleb arvestada teaduslikke fakte, ekspertide nõuandeid ja rahvusvahelisi standardeid. Julgeolekualased mured tuleb lahendada asjakohaste meetmetega, sealhulgas koostöös teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Tuumaelektrijaamade rajamise ja elanikkonnakaitse süsteemi väljaarendamise küsimuses on vaja realistlikku ja terviklikku lähenemist. Peame hindama kõiki riske ja võimalusi ning leidma tasakaalu energiajulgeoleku, keskkonnasäästlikkuse ja turvalisuse vahel.

Kriitiliseks teemaks peaks olema faktidel ja teaduslikel alustel põhineva diskussiooni edendamine, mitte hirmul põhinevate väidete levitamine. Tuumaelektrijaamad võivad olla oluline osa meie energiamajanduse tulevikust, kuid otsuste tegemisel peame põhinema usaldusväärsetel allikatel ja mitmekülgsetel ekspertarvamustel.