X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tuumaenergia kasutuselevõtuga seob riik end sajandiks

Foto: ERR

Kui Eesti otsustab tuumaenergia kasutusele võtta, siis on see otsus sajaks aastaks, seetõttu tuleb kõike põhjalikult kaaluda, ütles tuumaenergia töörühma koordinaator Reelika Runnel.

Tuumaenergia töörühm peaks mõne nädala pärast esitama valitsusele oma lõpparuande. Esmaspäeval räägitakse Tallinnas toimuvad konverentsil lõpparuande koostamisest ja teiste riikide kogemusest. Kavas on ka poliitikute debatt "Kas Eesti peaks avama ukse tuumaenergiale". ERR-i portaal näitab kell 10 algavat konverentsi otseülekandes.

Tuumaenergia töörühm on tegutsenud kaks ja pool aastat ning lõpparuandes on kirjas see, mida Eesti peaks tegema, et hakata kasutama tuumaenergiat. See, kas me alustame ettevalmistusi või mitte, on valitsuse ja riigikogu otsustada. Tuumaenergia töörühma koordinaatori Reelika Runneli sõnul on oluline teadlik valik, et otsust ei tehtaks kergekäeliselt, ning tuumaenergia kasutuselevõtul ohutuse tagamine.

"Rahvusvaheliselt on tuumaenergia väga reguleeritud ja standardiseeritud. ÜRO Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur tegi oktoobris Eestis ka oma esialgse hindamise, mille käigus vaadati üle, kas tuumaenergia töörühm on analüüsid läbi viinud piisava põhjalikkusega, kas me saame aru kõigist tuumaenergia kasutuselevõtuga seotud aspektidest. Riike ei saa keelata, kui nad soovivad tuumaenergia kasutusele võtta, aga tingimus on see, et see kõik peab järgima rahvusvahelisi nõudeid ja eelkõige peab olema tagatud ohutus," rääkis Runnel.

Runnel tõi välja mõned positiivsed ja negatiivsed asjaolud, mida otsustamisel peaks arvestama.

"Positiivsetest aspektidest aitab tuumaenergia kindlasti saavutada meie 2050. aasta kliimaeesmärke, sest see on madala süsinikuheitega energiaallikas. Samuti aitaks tuumaenergia kaasa varustuskindluse tagamisele: see on kättesaadav igal ajal, iga ilmaga. Negatiivsest poolest rääkides: selleks, et tuumaenergiat kasutada, peab riik eraldi üleval pidama vastavat riiklikku süsteemi ja see mõjutab riigieelarvet. Ja teine asi, et tuumaenergia kasutuselevõtuga seob riik end praktiliselt sajandiks, sest tuumajaam on väga pika elueaga ja kui see otsus on tehtud, siis sellest energialiigist üleöö loobumine ei ole lihtne."

Reelika Runnel lubas, et lõpparuanne tuleb just paraja pikkusega, et otsust langetavad poliitikud suudaksid selle mõistliku ajaga läbi lugeda. Kes soovib aga põhjalikumalt süveneda, peaks läbi lugema kõik töörühma koostatud analüüsid, mida on kokku üle tuhande lehekülje. Kui riigikogu otsustab käivitada ettevalmisused tuumaenergia kasutuselevõtuks, siis tuleb kohe tegutsema asuda kolmes suunas.

"Tuumaseaduse eelnõu koostamine ja vastuvõtmine, tuumaregulaatori ehk tuumaenergia üle järelevalvet tegeva ning ohutushinnangute ja lubade väljastamisega tegeleva asutuse loomine ja asukoha valiku küsimus, mille juurde tuleb ka ära otsustada, missugust tehnoloogiat me kasutame," rääkis Runnel.

Kui Eesti otsustab tuumaenergiat mitte kasutada, siis jääb töörühma aruanne nii-öelda seemneks, mis on andnud riigile head teadmised tuumaenergia eri aspektidest. Kui peame tuumaenergiat vajalikuks, võiks tuumajaama valmimiseni minna 9–11 aastat, aga see sõltub ka sellest, kui kiiresti maailmas valmivad Eestile sobilikud väikereaktorid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: