"Prantsuse kirjanik ja sõjaväelendur Antoine Saint-Exupery on öelnud, et tankidiviis on nagu vesi – surub laial rindel õrnalt peale ja läheb läbi sealt, kus on kõige nõrgem vastupanu. Põhimõtteliselt seda me praegu näemegi, kus Ukraina õrnalt peale surub," rääkis Juurvee teisipäeval "Vikerhommikus".

Ta viitas, et teadaolevalt on Ukrainal ette valmistatud 12–15 soomusbrigaadi, millest praegu on tegevuses ainult kolm või neli.

"Selge on see, et püss, mis seina peal ripub, sinna lõputult ei jää. Küllap näeme mingil hetkel ka suuremat läbimurret," leidis teadur.

Juurvee oletas ka, et Ukraina väejuhatusel on valmis mitu erinevat plaani, kuidas edasi tegutseda ning need sõltuvad ka Vene vägede käitumisest. "Tõenäoliselt on ukrainlastel luures koos liitlastega, eelkõige USA-ga, eelis – nad saavad sellest, mida venelased teevad, paremini aru, kui venelased neist," märkis ta.

Lisaks on Ukrainal ka geograafiline eelis – kuna idarinne poolkaarekujuline, siis kui ukrainlastel on vaja oma vägede liigutamiseks läbida lühem maa kui venelastel, kes peavad seda tegema ringiga oma tagala kaudu, rõhutas Juurevee.

"See on natuke nagu trekisõit, kus käib närvide mäng ja kumbki pool pole veel oma närve kaotanud ja oma reserve mängu pannud," rõhutas ta.

Juurvee ütles ka, et kui sõjalisest vaatest ei onudki Venemaa otsus Kahhovka pais õhkida üdini loll mõte, kuigi see oli sõjakuritegu, siis selliseid õlekõrsi neil enam tagataskust võtta pole – see jõgi ja pais olid ainulaadsed.

Saab veel mängida tuumarelvaga hirmutamisega. Aga kui sellega kogu aeg ähvardada, siis see ähvardus muutub üha vähem tõhusaks, see enam nii hirmus ei paista. Tekitab pigem huvi ja diskussiooni – miks nad nii teevad ja selle ähvardusega mängivad, lisas ta.

Venemaa lootus võiks olla siiski see, et kui on arvatud, et lääs abistab Ukrainat kuni sügiseni ja siis hakkab survestama läbirääkimisi alustama, siis see annab venelastele strateegilise eesmärgi, mingi konkreetse tärmini, milleni vastu pidada, lisas Juurvee.

Küsimusele, millal võib praeguses olukorras, kus juba sügisest saadik pole peale Hersoni tagasivõtmise suuri muutusi rindel toimunud, saabuda sõja lõpp, viitas Juurvee Esimesele maailmasõjale.

"Esimese maailmasõjast mäletame, et kurnamissõjas võib lõpp tulla väga äkki. Nii Saksa kui Austria-Ungari väed olid heas korras, aga kodumaal tuli revolutsioon ja sõlmiti vaherahu. Lõpp võib mingil hetkel tulla üsna kiiresti," tõdes ta.

"Samuti, kui tuleb soomusvägede läbimurre, võivad nad ka liikuda üsna kiiresti," lisas kaitseuuringute keskuse teadur.