EKRE kirjutas oma pöördumises presidendi poole, et erandjuhtudel on riigikogu kodu- ja töökorra kohaselt Vabariigi Valitsusel lubatud siduda eelnõusid ka valitsuse usaldusküsimusega. Sel juhul tavaline parlamentaarne menetluskord aga ei toimi.

"Riigikogu kodu- ja töökorra kommentaaride kohaselt on kõnealune võimalus mõeldud kasutamiseks eelkõige vähemusvalitsusele, kellel muidu võib tekkida raskusi oma poliitika ellu viimisega, või kriisiolukordades, kus valitsusel võib tekkida vajadus ületada parlamendi enamusse kuuluvate parlamendiliikmete seas valitsevaid erimeelsusi. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaarides märgitakse, et "nagu on viidatud ka õiguskirjanduses, ei pruugi käsitletava menetluse kasutamine pelgalt selleks, et tagada eelnõu kiire vastuvõtmine parlamendis, olla legitiimne, kuivõrd kärbib oluliselt ennekõike opositsiooni õigusi," kirjutas EKRE pöördumises.

"Paraku on ametisolev valitsus seadnud endale poliitilised eesmärgid, millest valimiskampaanias ei räägitud ning mille läbisurumist võib seetõttu pidada valijate petmiseks. Lisaks on valitsus esitanud eelnõud ilma ettenähtud väljatöötamiskavatsuse, mõjuanalüüsi ja kaasamiseta," seisis pöördumises.

Kõige murettekitavam on EKRE hinnangul asjaolu, et valitsus on muutnud eelnõude usaldushääletusega sidumise reegliks, mis ei ole vastavuses eesmärgiga, milleks eelnõude sidumine valitsuse usaldusega parlamentaarses praktikas mõeldud on.

"Härra President, leiame, et teil kui põhiseaduse järelevalve kõrgemail instantsil on kohustus panna valitsuskoalitsiooni omavolile piir ning jätta usaldushääletustega vastu võetud seadused välja kuulutamata," kirjutas EKRE.

Riigikogu võttis erakorralisel istungil vastu kaheksa seadust, nende hulgas 2023. aasta lisaeelarve, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri, käibemaksu ja tulumaksu tõstva, ministeeriumide tööjaotust ümber korraldava ja sooneutraalset abielu võimaldava seaduse.