Rõuge vallavolikogu keskkonna- ja korrakaitsekomisjoni juht Aigar Kalk rääkis ERR-ile, et üraski tegevuse tõttu näeb Munamäel rohelise metsa asemel järjest pruunikamat loodust.

"Kui me kujutame ette kiilaneva peaga inimest siis täpselt niipidi see enamvähem siit nagu välja paistab. Kui Munamäe tornist vaadata, siis on raagus kuuski tulemas juurde tohutult," ütles Kalk.

Kahjustatud puid ei saa aga Munamäel niisama lihtsalt maha võtta, sest praegu kehtib piirkonnas looduslik sihtkaitsevöönd. Selle järgi soodustatakse ja hoitakse piirkonnas looduslikku arengut ilma inimese suurema sekkumiseta, selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk:

"Munamägi on siis üks koht, kus tegelikult on meil ilus vana kuusik. Seal on kuused juba oma bioloogilise eluea lõppu jõudnud. Kui teatud puud või midagi seal hävib, looduslikult kenasti jõuab oma eluea lõppu, siis jäetakse ta sinna ja hakkab uuesti midagi peale kasvama. Eesti on ikkagi metsavööndis ja sõltumata sellest, kui seal näiteks kuusik hävib, siis tulevad seal kõigepealt lehtpuud ja kunagi hiljem hakkavad ka kuused uuesti kasvama," rääkis Kukk.

Keskkonnaamet on siiski andnud loa, mille järgi võib ka praegu Munamäel külastusrajatiste juures kuivanud puid maha võtta. See luba kehtib näiteks 30 meetri raadiuses külastusteest, mis viib mäest üles tornini ja torni ümbruses, kus inimesed saavad jalgu puhata. 

Rõuge vallavolikogu hinnangul pole see luba aga piisav.

Kalk ütles, et Munamäe sihtkaitsevööndi peaks ümber nimetama leebemate majanduspiirangutega vööndiks, mis lubaks vana metsa uuendamist ja tasakaaluka metsamajandamisega sealse iseloomuliku elustiku säilimist.

"Ranged piirangud, mis peaksid säilitama rohundite rikkaid kuusikuid Munamäel, just konkreetselt Munamäel, sihtkaitsevööndis – nad seda ei tee, need piirangud seda ei tee. Praegu on olukord see, kus oleks mõistlik samme astuda," ütles Kalk.

Kaitse-eeskirja võimalike muutmiste kohta on keskkonnaamet omalt poolt välja pakkunud uuendus- või kujundusraiete lubamise eeskirja muutmise või puutumata jätmisega.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Marika Erikson ütles, et välja pakutud variantidele on vaja eksperthinnangut, mille põhjal omakorda teeb minister otsuse, kas Munamäe kaitse-eeskirja muutmine algatatakse või mitte.

Kukk lisas, et ka raiete lubamisel on omad piirangud – näiteks ei saa Munamäe reljeefi tõttu sealt puid raiuda ja ära vedada raskete metsamasinatega, sest see kahjustaks omakorda pinnast.

Nii Kukk kui Kalk rõhutavad aga, et enne lõpliku otsuse tegemist tuleks ka ühiskondlikult arutleda, millist loodust Munamäel inimesed näha soovivad:

"Ma väga loodan, et kui need eksperdid tulevad asju hindama, et mis ja kuidas, siis kaasatakse ka kohalikke selleks, et leppida koos kokku, et mida ja kuidas me teeme," ütles Kalk.