Selleks, et Suure Munamäe nõlvadelt oleks võimalik eemaldada üraskikahjustusega kuused ja istutada nende asemele uued puud, pöördus Rõuge vald keskkonnaameti poole ettepanekuga, muuta sealne sihtkaitsevöönd vähemate piirangutega looduskaitsevööndiks.

Keskonnaameti hinnangul ei ole see aga võimalik, sest Suure Munamäe mets on elupaigaks ligi 80 samblikuliigile ja vähemalt 40 samblaliigile ning mitu neist on väga haruldased.

"Kui me käime siin ringi, siis on siin hästi haruldased samblikud, mida paljudes kohtades ei ole. Siin on Eestis haruldased leiukohad, mida on üks-kaks tükki üle Eesti, see näitab, et see kaitserežiim on väga hästi töötanud," selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

Keskonnaameti uuringu järgi kasvab Munamäe nõlvadel kaks kaitsealust samblaliiki ja kolm kaitsealust samblikku, lisaks veel seitse punasesse nimestikku kuuluvat ohustatud samblikku ja üheksa metsa vääriselupaiga indikaatorliiki.

"Samblike hulgas on tõeline pärl ripp-lapiksamblike ääretult suur populatsioon, see on vähemalt 120 puul. Me leidsime tema esinemist Eestis esimest korda Vällämäel, siit kaks kilomeetrit eemal paarilt puult ja siis hiljem oli teada ka üks leid Munamäelt. Kui me teame Lätis ainult ühest leiukohast ja Leedus teatakse seitsmest leiukohast, siis Eestis on siin kaks, aga kuskil pole nii palju," rääkis Tartu Ülikooli looduskaitsebioloog Piret Lõhmus.

Rõuge vallas ollakse aga seda meelt, et Suurt Munamäge ei saa näha ainult looduskaitseobjektina, vaid seal peab arvestama ka torni külastajatega.

"Nüüd ongi küsimus, et kui sealt leitakse aina uusi ja uusi loodusväärsusi, aga mets näeb silmale välja selline metsik loodus ja segipööratud mets ja puud risti-rästi, siis kuidas seda põhjendada. Kindlasti peaks keskkonnaamet omalt poolt, loomulikult koostöös valla ja SA Rõuge Valla Turismiga, leidma loogilise lahenduse, kuidas seda turistile esitada," ütles Rõuge vallavanem Britt Vahter.

Kuigi Suure Munamäe looduskaitsevööndit ei taheta muuta, on oluline, et vanad ja üraskikahjustusega puud ei oleks torni külastajatele ohtlikud.

"Seesama rada, kus inimesed üles tulevad, seal on 30 meetri ulatuses lubatud raiuda, et ei oleks ohtu inimestele. Ja tegelikult oksad, mis võivad risuna näida ja halvad olla, võiks välja viia, et me ei tekitaks pinnasele kahjustusi. Aga kindlasti see jämedam puidu osa jätta siia metsa, see on väga oluline elupaik haruldastele liikidele ja see peaks siia alles jääma," rääkis Leelo Kukk.

Lõplikult otsustab kaitsevööndi määratluse kliimaministeerium.