Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles ERR-ile, et kirjatöö eesmärk on kogemuse jäädvustamine ja ettepanekute tegemine tulevasteks tervisekriisideks valmistumisel.

"Täpsemalt kirjeldab dokument Eesti olukorda erinevate koroonalainete ajal, kasutatud meetmeid ja nende hinnangulist mõju, nende meetmete kehtestamise põhjuseid ja peamisi õpitunde. Sellele lisaks valmib kvalitatiivne analüüs, mis põhineb ekspertide, ametnike ja poliitikute hinnangutel, milliseid väljakutseid pandeemia erinevatele osapooltele esitas, mis läks nendega toimetulekul hästi ja miks, mis läks halvasti ja miks ning mida peaks järgmise sarnase väljakutse korral teisiti tegema," rääkis Härma.

Härma rääkis, et dokumendi koostamine algas 2022. aasta suvel, kirjutamisega alustati 2022. aasta novembris ja kvalitatiivse analüüsi osaga tehti algust 2023. aasta aprillis.

Härma lausus, et terviseameti koostööpartner Kantar Emor viis läbi ekspertintervjuud pandeemia eesliinil olnud inimestega, kes osalesid pandeemia kõrgperioodil selle juhtimises. "Valimisse kaasati erinevad rollid, näiteks on esindatud valitsuse esindajad, sotsiaalministeerium, riigikantselei, teadusnõukoda, haiglate juhid, piirkondlikud kriisistaabid, õiguseksperdid, kommunikatsiooniga seotud spetsialistid ja loomulikult terviseameti enda inimesed. Covid-19 sündmuste kirjeldavat osa, kasutatud meetmeid ja hinnangut peamiste õpitundide kohta koostab professor Irja Lutsar, kaasates olulisi osapooli," sõnas Härma.

Härma ütles, et esialgsel hinnangul on tegemist üle 100-leheküljelise dokumendiga, mille lõplik maht sõltub toimetamisest ja küljendamisest.

Härma märkis, et hetkel käibki analüüsidokumendi täiendamine ja sisu toimetamine, mis algsete plaanide järgi peaks valmima juunikuu lõpuks. Sellele järgneb tema sõnul veel keeleline toimetamine, koostööpartnerite täienduste kogumine ja seejärel küljendamine ning vormistamine. Avalikkusele küpseks saab dokument augustis.