Toidu- ja esmatarbekaupade sektoris kasvas käive Eestis tervikuna mullu 12,4 protsenti, näitavad statistikaameti andmed.

Käibe- ja turuosa järgi on Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupade müüja Coop, kellel on Eestis 321 kauplust. Ettevõte kasvatas oma jaekaubanduse netokäivet eelmisel aastal 7,2 protsenti 805,9 miljoni euroni. Enda turuosaks hindab Coop 23,6 protsenti.

Coopi ärikasum oli samal ajal 12,6 miljonit eurot ja võrreldes eelnenud aastaga langes see tunduvalt – toona oli kasuminumbriks 29,2 miljonit eurot.

Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla ütles, et eelmisel aastal avasid nad kuus uut poodi ja rekonstrueerisid 11 poodi. Kümme poodi said päiksepaneelid ning nutikassadega kaupluste arv ületas saja piiri.

Rohtla sõnul mõjutas Lidli tulek Eesti turule oodatust vähem toidusektorit, kuid ootamatult palju tööstuskaupade osakaalu toidukaupluste segmendis.

"2022. aastal kasvas toidu- ja esmatarbekaupade käive tervikuna 12,4 protsenti, kuid seda mitte ainult toidu, vaid osaliselt ka tööstuskaupade arvelt, millele on uus konkurent suurt rõhku pannud," ütles Rohtla. "Meie hinnangul on see suurendanud kogu toidu- ja esmatarbekaupade turgu ligi kaks protsenti ning varasem turuosa on ümber jaotunud vähem kui nelja protsendi ulatuses."

Teise olulise mõjutajana tõi Rohtla välja inflatsiooni, mis on müügimahtude vähenemisest sõltumata suurendanud kaubanduse kogukäivet.

Selveri eelmise aasta müügitulu oli 601,9 miljonit eurot ja eelnenud aastaga võrreldes kasvas see 4,7 protsenti. Selveri majandusaasta aruande kohaselt oli nende müügitulu kasv aeglasem kui turusegmendis keskmiselt.

Selveri tulemust mõjutab 2021. aasta kõrgem võrdlusbaas e-kaubanduse segmendis ja suurema tööstuskaupade valikuga hüpermarketites. Möödunud aasta lõpu seisuga on Selveri turuosa spetsialiseerimata kaupluste osas, kus on ülekaalus toidukaubad, tubakas ja alkohol, 17,7 protsenti, millega nad on suuruselt teisel positsioonil.

Samas vähenes ettevõtte maksueelne puhaskasum. Selleks oli 11,2 miljonit eurot ja võrreldes eelmise aastaga vähenes see 7,7 miljoni euro võrra.

"Kasumi kujunemisele on olulist mõju avaldanud energiakandjate kiire hinnakasv. Kulutused elektrile ja küttele suurenesid 2022. aastal 7,5 miljoni euro võrra. Kiire hinnakasv on kaasa toonud surve palgakuludele, mis suurenesid
eelmisel aastal 5,8 protsenti. Tööprotsesside efektiivistamine on võimaldanud töötajate arvu vähenemise ja müügipersonali töötasude kümnendiku võrra suurendamise," teatas Selver aastaaruandes.

Eelmisel aastal avas Selver kaks uut kauplust ja renoveeris ühe ning ühtlasi sulges Saaremaal Wow Selver ABC.

Karm konkurents viib kasumimarginaalid alla

Maxima Eestile kuulus möödunud aasta lõpus 83 kauplust ja ettevõte hindas end turuosa poolest Eesti kolmandaks toidukaupu müüvaks jaeketiks.

2022. aastal oli Maxima käive 546 miljonit eurot, mis on 5,2 protsenti enam kui eelnenud aastal. Aasta puhaskasum oli 1,9 miljonit eurot ja see langes märgatavalt, sest oli 2021. aastal 6,5 miljonit eurot.

Kõige suurem mõju oli ettevõtte tegevusele mullu märkimisväärselt tõusnud energiahindadel, kuid sarnaselt konkurentidele tõi ka Maxima välja kaupluseketi Lidl tuleku Eesti jaeturule, Ukraina sõja, majanduslanguse, kasvavad intressimäärad ja uued regulatsioonid.

"Need sündmused avaldasid äriühingu käibekasvule ja rahavoole ebasoodsat mõju. Teisest küljest aitas kahekohaline inflatsiooninäitaja käibe suurenemisele kaasa, olgugi et müügimahud Eesti jaeturul vähenesid," sedastas Maxima oma aruandes.

Lisaks tõi poekett välja, et Eesti jaeturul on konkurents üha karmim ja see ajendab turuosalisi uusi kauplusi avama ja hindu vähendama, mis viib kasumimarginaalid alla. Ka kimbutab sektorit lakkamatu tööpuudus, mille tõrjusid ajutiselt kõrvale koroonapandeemia ja majanduslangus, kuid nüüd on see taas pead tõstmas.

Eelmisel aastal paigaldati juurde iseteeninduskassasid ja praeguseks on need pea kõikides Maxima Eesti poodides. Tööle võeti üle 500 Ukraina põgeniku, kellest üle 300 töötas aasta lõpuks jätkuvalt nende juures.

Rimi Eesti Food, mille ainuaktsionär Rimi Baltic AB kuulub omakorda Rootsi ettevõttele ICA Gruppen AB, sai eelmisel aastal 440,7 miljonit eurot müügitulu ja nende käive kasvas aastaga 7,8 protsenti. Rimi turuosa Eestis on kaubandusketi andmetel 13,6 protsenti.

Ettevõtte kasum langes: eelmisel aastal oli see 2,17 miljonit eurot, 2021. aastal aga seitse miljonit eurot. Aastat iseloomustas Rimi jaoks kõrgest inflatsioonist tingitud müügikasv ja teisalt tugev surve sisendhindadele.

"Ettevõtte kulutused elektrile, soojusenergiale ja gaasile kasvasid 5,9 miljonit eurot ehk 73,3 protsenti võrreldes 2021. aastaga," toob Rimi oma aastaaruandes välja. "Üldisest inflatsioonist tingitud hinnatõusude mõjude leevendamiseks suurendas Rimi viimase kvartali algusest omatöötajate allahindlust, et aidata neil rasketes oludes soetada toidukaupu veelgi soodsamalt."

Möödunud aastat iseloomustas Rimi hinnangul lisaks Ukraina sõja mõjudele ka tihenenud konkurents ja siin viitas ka Rimi Lidli Eesti turule tulekule.

Aasta jooksul renoveeriti 12 kauplust ja avati kaks uut: Vilde Rimi Tallinnas ja Tähe Rimi Tartus, kuid suleti Silikaadi ja Jõhvi Rimid ning Sõle Rimi Tallinnas. Aasta lõpu seisuga oli ettevõttel 81 kauplust.

Inimesed on aina hinnatundlikumad

Prisma Peremarketi müügitulu kasvas mullu 7,9 protsendi võrra 253,6 miljoni euroni. 2021. aastal 2,86 miljonit eurot kasumit teeninud poekett jäi aga mullu 5,76 miljoni euroga kahjumisse.

Prisma põhjendas seda kõrgele tõusnud energiahinna, uute kaupluste avamise ja seniste uuendamisse tehtud investeeringute ning soodsa hinnataseme pakkumisega.

"2022. aasta oli ülikõrgete energiakulude ja kiire inflatsiooni tõttu keeruline aasta, kuid oleme Prisma strateegiaga õigel teel," ütles Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä.

Eelmisel aastal avas Prisma kolm uut kauplust – Rapla, Maardu ja Roo Prisma. Lisaks uutele poodidele oleme jätkati olemasolevate kaupluste renoveerimist. Ettevõtte strateegiline eesmärk on Kilpiä sõnul jätkata odavaima ostukorvi pakkujana.

Kilpiä sõnul on inimesed üha hinnatundlikumad, poeketi enda tehtud uuringu kohaselt kaalub 57 protsenti inimestest igapäevast toitu ostes, mida ostukorvi panna ning valib samas kategoorias odavamad tooted.

1992. aastal tegevust alustanud OG Elektrale, mis peab Grossi poode, kuulub 73 toidu- ja esmatarbekaupade kauplust ja kaks tööstuskaupade kauplust.

Mullu kasvas ettevõtte käive 207,6 miljoni euroni ja see kasvas eelnenud aastaga võrreldes üle 13 protsendi. Erinevalt konkurentidest õnnestus aga Grossi poodide omanikul ka kasumit kasvatada. OG Elektra puhaskasum oli mullu 12,7 miljonit eurot, samas kui eelnenud aastal oli kasuminumbriks ligi 11,4 miljonit eurot.

Aasta jooksul investeeris ettevõte põhivarasse üheksa miljonit eurot ning parandas- ja laiendas kaht kauplust.

30 aastat tegutsenud Meie toidukaupade jaeketti peab AS RRLektus, mille käive kasvas mullu üle kaheksa protsendi võrra 67,12 miljoni euroni. Samal ajal kahanes ärikasum aastaga üle 22 protsendi ja oli mullu 3,05 miljonit eurot.

"Kunagi varem ei ole kulutused elektrile olnud meie ettevõttele nii suured. Energiašokk ja elektrihindade hiiglaslik kasv terves Euroopas mõjutas otseselt ka meid. Ainuüksi elektrikulud suurenesid aastaga – 2021 versus 2022 – 739 721 euro võrra," sõnas ettevõtte nõunik Tarmu Kurm.

Kurm lisas, et Meie toidukaubad on suutnud keerulises majanduskeskkonnas hakkama saada seetõttu, et on visalt ja vääramatult investeerinud ettevõtte arengusse.

"Viimaste kuude jooksul oleme avanud uued nüüdisaegsed poed Põlvas, Kosel, Pärnus ja Haaslavas. Aprillis alustasime Jõgeval uue poe ehitusega, selle plaanime avada juulis. Samuti on tänavu kavas alustada uute kaupluste ehitamisega Randveres ja Harkujärvel. Suuri väljaminekuid kaasa toonud otsused ei ole olnud kerged, aga edukaks toimetulekuks vältimatud," ütles Kurm.

Lidl Eesti avas oma kaupluseketi Eestis eelmise aasta märtsis ning praegu on neil kuues linnas 12 poodi, kus töötajate arvuks on koos peakontori personaliga 800.

Lidl avaldab oma möödunud aasta tulemused augustis, kuus kuud pärast majandusaasta lõppu.