"Nõrgem Putin on suurem oht. Nii et me peame olema tagajärgedest väga teadlikud," ütles Borrell enne EL-i tippkohtumise algust ajakirjanikele.

"Seni vaatasime me Venemaad kui ohtu, sest ta oli suur jõud ja seda jõudu kasutati Ukrainas. Nüüd peame vaatama Venemaad kui ohtu tema seesmise ebastabiilsuse tõttu," lisas Borrell.

Putin sattus laupäeval erasõjafirma Wagner juhi Jevgeni Prigožini algatatud mässu tõttu silmitsi kõige tõsisema katsumusega alates võimuletulekust 1999. aastal.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et mäss toob kaasa "järeltõukeid" ning tähtis on kahekordistada nii sõjalist kui rahalist toetust Ukrainale.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg, kel on neljapäeval EL-i liidritega tööõhtusöök, osutas "lõhedele ja erimeelsustele " Venemaal, mille Wagneri tegevus ilmsiks tõi. "Praegu on järeldusi teha veel liiga vara," ütles Stoltenberg.

Stoltenberg lisas, et NATO juulikuisel tippkohtumisl Vilniuses on oodata teateid täiendavast sõjalisest toetusest Ukrainale.

Borrell ütles, et Euroopa peab toetama Ukrainat ka pikas plaanis, nii sõja ajal kui pärast sõda, ja tegi ettepaneku luua "Ukraina kaitsefond".

See fond toetaks Ukraina relvajõudude moderniseerimist ja EL kohustuks tagama Ukraina julgeoleku.

Leedu president Gitanas Nauseda jagas Borrelli arvamust, nõudes otsustavat tegutsemist Venemaa ohu vastu.

"Me peame olema teadlikud, et igasugustel liikumistel Venemaa poliitilises süsteemis on mõju meie julgeolekule, aga ma ei ole nõus kolleegidega, kes mõnikord ütlevad, et tugev Putin on vähem ohtlik kui nõrk Putin. Mina sellega ei nõustu," ütles Nauseda.