Mullu 24. veebruari hommikul, mõni tund pärast seda, kui algas Vene-Ukraina suur jätkusõda, sain telefonikõne Eesti rahvusringhäälingu uudistesaate "Aktuaalse kaamera" toimetajalt. Eetrisse vajati kibekiiresti kedagi, kes oskaks kommenteerida kujunenud olukorda Ukraina sõjaväljadel.

Olin viis kuud varem lahkunud kaitseministeeriumist, hakanud väikeettevõtjaks ja siin-seal meedias paaril korral julgeolekuolukorda moka otsast kommenteerinud. Enamat infot kui see, mis meediast kättesaadav, mul jagada polnud.

Palusin, et "Aktuaalse kaamera" toimetaja helistaks riigikantseleisse, kaitseministeeriumisse või luureasutustesse. Toimetaja vastas, et riigi esindajad ei saavat osaleda, sest et "istuvad keldris". Nii öeldakse selle kohta, kui ametiisikud üritavad puhkenud kriisi alguses toimuva kohta infot hankida ja seda korrastada. Et Sakala ega Juhkentali tänavalt kedagi eetrisse polnud võimalik saada, läksingi ise uudistesaatesse – ütelgem otse – jama ajama.

Üsna anekdootlikul moel sama päeva õhtul kõik kordus. Olin just perega vabariigi aastapäeva kontsertaktust vaatama asunud, kui tuli taas kõne "Aktuaalse kaamera" toimetajalt. Taas keeldusin ja palusin pöörduda ametiasutuste poole. Mõne aja pärast helistas toimetaja tagasi, et keegi ametiisikutest eetrisse siiski ei tulevat.

Käisin laenatud pintsakuga uuesti uudistesaates. Infot polnud mul kelleltki laenata, lõunase esinemisega võrreldes ajasin veelgi tühjemat juttu. Ütlen igaks juhuks, et "Aktuaalse kaamera" toimetaja ei teinud mu meelest midagi valesti, ta tegi oma tööd. Riigi esindajad aga hüppasid sel kriitilisel hetkel alt ära. 

Nädal tagasi, 24. juunil, oli "Aktuaalsel kaameral" taas põhjust riigipühal erisaateid teha, seekord Venemaal alanud kodusõja-laadse episoodi tõttu. Mullusega võrreldes oli Eesti riik "Aktuaalses kaameras" otse-eetris märksa esindatum. Kordamööda käisid saates kaitseminister, siseminister ja peaminister. Kõnelesid lihtsalt ja ausalt sellest, et neil infot toimuva kohta jagada pole, kuna Eesti julgeolekuasutused ei teadvat rohkemat, kui meedias juba avaldatud.

Müts maha aususe eest. Iga poliitik poleks sellises olukorras adekvaatse olukorrataju puudumist suutnud tunnistada, sest juhtidel üldiselt kipubki kriiside ajal peale tulema isevärki kompetentsikramp. Et kui kohe kõikidele küsimustele vastust ei tea, siis äkki peab keegi juhti laisaks või lolliks. Turvaline on igaks juhuks ette manada hästi informeeritud ilme.

Ent kriisikommunikatsioonis loeb ausus rohkem kui informeeritus. Olen seda õppinud näiteks kaitseväe juhatajalt kindral Martin Heremilt, kes on alati julgenud öelda, kui ta midagi ei tea. See nõuab moraalselt kuraasi. Kindlameelsus on kriisi ajal väga kehv mask. Kui kriisi juhtiv valitseja end igaks juhuks targemaks luiskab, kui ta on, siis varem või hiljem kaotab ta lisaks näole ka pea.

Kui midagi peaminister Kaja Kallase 24. juuni "Aktuaalse kaamera" esitusele ette heita, siis seda, et tal ei olnud kaasas teiste riigi julgeolekukogukonna esindajatega koordineeritud sõnumit selle kohta, mis üldse Eesti riigi arvates Venemaal toimumas on. Peaminister ütles välja oma rõhutatult "isikliku arvamuse" selle kohta, et tegemist oli Vene relvajõudude sisese mässuga. 

Varem avalduse teinud president Alar Karis oli nimetanud alanud sündmusi kindlas kõneviisis "riigipöördekatseks". Me ei tea, kas Karis viibiski tol hetkel teises infoväljas kui valitsuse liikmed või oli ta igaks juhuks ette pannud "kindlameelsuse maski".

Sama küsimus on tekkinud riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu avaldusi kuulates, kes samuti rääkis riigipöördest Venemaal. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni diagnoos jäi Kallase ja Karise hinnangute vahele, ta sõnas, et praegu on tegemist relvajõudude mässuga, aga see võib kasvada millekski enamaks.

Seega andis riigi juhtkond nädal tagasi eetrisse kolm erinevat diagnoosi, olgugi, et "riigipöördekatse Venemaal" ja "Vene relvajõudude sisene arveteõiendamine" on kaks täiesti erineva kaaluga olukorda nii Eesti objektiivse julgeolekuolukorra kui ka elanike subjektiivse turvataju jaoks. 

Nädal hiljem pole meie julgeolekueliit endiselt suutnud kokku leppida, kuidas toimunut avalikult nimetada ning kas nn Prigožini olukord üldse läbi on. Esmaspäeval aset leidnud riigikaitse nõukogu istung oleks ometi pidanud sõnumite sättimiseks sobiva võimaluse andma.

Kaitseminister Hanno Pevkur ja välisminister Margus Tsahkna kirjeldasid kolmapäeval ajalehele Eesti Ekspress toimunut juba täismineviku vormis. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees räägib aga ikka veel, et käimas on riipöördekatse, millesse on tõenäoliselt kaasatud ka Vene eriteenistused, ning et Jevgeni Prigožini mäss oli sissejuhatus võimuvahetusele Kremlis.

Segadus on tekkinud ka Prigožini mässu järelolukorra hindamisega, et mida võib kaasa tuua Prigožini ja tema võitlejate pagendamine Valgevenesse.

Välisminister Tsahkna ütles 28. juunil Delfile, et "oleme elanud Venemaa kõrval tuhandeid aastaid ning see, et Wagneri armee Valgevenes on, ei peaks meid kuidagi rohkem ärevaks muutma."

Sama päeva New York Times tegi aga ülevaate Brüsselis NATO peasekretäriga kohtunud peaminister Kaja Kallase pressikonverentsist. Artiklist jääb kõlama Kallase hoiatus, et Valgevene on jätkuvalt ennustamatu ja ohtlik ning Eesti on valmis kõikvõimalikeks jätkuarenguteks Valgevenes.

Ilmselt pakkus Kaja Kallas sedasi moraalset õlga meie headele liitlastele Poolale ja Leedule, mis olid veidi ärevalt soovinud NATO kohalolu äkilist suurendamist Valgevene arengute tempos püsimiseks. Välisminister Tsahknaga peaminister Kallas aga oma sõnumit polnud kooskõlastanud.

Enne järgmise erakorralise hetke saabumist võiks Eesti julgeolekukogukond korraks üksteisega kontakteeruda. Esiteks selleks, et käimasoleva nn Prigožini olukorra sõnumid klappima saada. Ja ehk tasuks lähituleviku tarbeks ka oma olukorrataju kajastavate avalduste kiire kooskõlastamise rutiin sisse seada presidendi, peaministri ja riigikogu vahel?

Vastasel juhul hakka või arvama, et äkki ongi parem, kui olukorrahinnanguid annab riigijuhtide eest keegi õndsas teadmatuses hõljuv kommentaator, kes Eesti elanikkonna suurima infonälja hetkel uudistesaates lihtsalt originaalitsemas käib, mokk mossis ja silm ähmas. Veelgi paremini passiks sellesse rolli muidugi mõni optimistlik okultist või üks vastupandamatult seksika häälega pastor.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.