Alates 2026. aastast peavad väljastpoolt Euroopa Liitu siia raua, terase, alumiiniumi, tsemendi, elektri ja väetise importijad maksma süsinikumaksu. Ühtlasi plaanitakse maksustada seda kaupa ka siis, kui see on kolmandatest riikidest pakiga tellitud ja selle tasu ületab 150 eurot.

"Võime siit juba hooga maha tõmmata, mida keegi omale pakiga ei telli, ehk elektrit. Ma eeldan, et siin on ennekõike mõeldud väetisi. Kui sa tellid seda väljastpoolt, siis see tähendab, et see ettevõte, kes seda müüb Euroopa tarbijale, peab maksma samamoodi piiril seda süsinikukvoodi hinda," rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.

Plaani järgi laieneb maks ühtlasi näiteks rauast toodetele, kui neid kolmandatest riikidest rohkem kui 150 euro eest tellida. Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets sõnas, et praegu ei ole veel teada, kes maksu maksma hakkab, kuid kaup muutub kallimaks ka eraisikule. Eesmärk on võrdsustada Euroopa Liidus toodetud kauba hinda kolmandates riikides toodetuga.

"Täna me olemegi olukorras, kus, kui näiteks mõni Eesti tootja, kes toodab väetiseid, siis tema keskkonnakohustused on palju suuremad ja mõni teine tootja, kes toodab seda sama toodet kolmandas riigis, on konkurentsivõimelisem. See on see olukord, mida soovitakse lahendada," selgitas Kasemets.

Süsinikumaksu kehtestamine piiril on oluline kliimaeesmärkide saavutamiseks.

"Kui me tegeleme ainult nii-öelda keskkonnatasude ja süsiniku maksustamisega Euroopa Liidu sees, siis me jõuame tegelikult olukorda, kus mujal maailmas on ikka võimalik toota, aga keskkonda saastavamalt. Kliimale on ju täpselt samasugune mõju," ütles Kasemets.

Süsinikumaks on võrdsustatud Euroopa Liidu süsinikukvootidega.

"Eesmärk on seda teha nõnda, et me arvutame täpselt nädalapõhiselt välja, kui palju maksavad Euroopa Liidu saastekvoodid. Sellega võrdsustatult on ka see hind," sõnas Loonela.

Kasemets tõdes, et süsinikumaks mõjutab ettevõtete tarneahelaid. Seda arutab kliimaministeerium koos rahandusministeeriumiga.

"Et siis tõesti paika saada süsteem, kus ettevõtete konkurentsitingimused oleksid paigas, aga siis ka mõjud tarneahelatele oleksid sellised, et ettevõtted, kes imporditud tooteid rohkem kasutavad, saaksid konkurentsivõimeliselt jätkata."

Kasemets sõnas, et kliimaministeerium on alustanud kaardistusega, et selgitada välja, kui paljud ettevõtted maksustatavaid materjale kolmandatest riikidest Eestisse tellivad.

"See mõju just ettevõtete arvu osas ei ole väga suur, keda see mehhanism hakkab mõjutama. Räägime umbes 200 Eesti ettevõttest. Üksikisikuid ei ole me kaardistanud, aga tõenäoliselt ei ole see arv väga suur, kes endale selliseid tooteid kolmandatest riikidest ostavad."