2023. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul kindlasti või pigem vajalikuks 83 protsenti Eesti elanikkonnast. Aastal 2022 oli see 81 protsenti.

Kui aastatel 2018–2021 relvastatud vastupanu vajalikuks pidavate elanike hulk järjest kahanes, siis 2022. aastal kasvas seda kindlasti vajalikuna nägevate elanike osakaal Venemaa sõja eskaleerimise järel Ukrainas hüppeliselt.

2022. aastal, kus Venemaa sõda Ukrainas veelgi eskaleerus, kasvas toetus relvastatud vastupanu osutamisele võõrriigi rünnaku korral eestlaste seas hüppeliselt (+14 protsenti), samas kui muust rahvusest elanike hinnangutes muutust ei toimunud. Seevastu 2023. aastal on eestlaste toetus relvastatud vastupanu osutamisele jäänud üldjoontes samale tasemele (89 protsenti), ent muust rahvusest elanike seas on toimunud kümneprotsendiline toetuse kasv jõudes 70 protsendini.

Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks kaitsetegevuses valmis osalema kokku pea 2/3 elanikkonnast (64 protsenti). Kindlasti oleks selleks valmis 34 protsenti ja pigem valmis 30 protsenti Eesti elanikest, samas kui valmisolek pigem puudub 14 protsendil ning täielikult puudub 13 protsendil elanikkonnast.

2022. aastal oli valmis kaitsetegevuses osalema 66 protsenti elanikkonnast.

2023. aastal on eestlaste valmidus kallaletungi korral kaitsetegevuses osaleda neli protsenti langenud, muust rahvusest Eesti kodanike valmisolek püsinud stabiilsena ning muust rahvusest kodakondsuseta elanike kaitsevalmidus hüppeliselt suurenenud (+14 protsenti).

2023. aastal on Eesti rahvusest meessoost kodanike valmidus kaitsetegevuses osaleda eelnevast aastast kuue protsendi võrra madalam, samas kui muudest rahvusest meessoost kodanike kaitsetahe on püsinud stabiilsena.

Kui Eestile tungitaks kallale, siis 11 protsenti elanikest osaleks kõige tõenäolisemalt sõjalises kaitsetegevuses, 24 protsenti osaleks sõjalises kaitsetegevuses abistavalt, 30 protsenti osaleks mittesõjalises kaitsetegevuses, üheksa protsenti ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääks Eestisse ning 17 protsenti püüaks Eestist lahkuda. Kümnendik eestimaalastest ei osanud oma käitumist sellises olukorras prognoosida.

Aastatel 2018-2020 püsis elanike usk Eesti kaitsevõimesse stabiilsena, ilma märkimisväärselt kahanemata ega kasvamata (joonis 28). 2022. aasta drastiliste sündmuste järel Ukrainas tõusis usk sellesse, et Eesti suudab ennast kuni liitlaste abi saabumiseni kindlasti või pigem kaitsta viimase viie aasta kõrgeimale tasemele – 60 protsendini. 2023 on võrreldes eelneva aastaga nelja protsendi võrra vähenenud eestimaalaste osakaal, kes peab Eesti kaitsmist võõrriigi relvastatud sissetungi korral kuni liitlaste saabumiseni kindlasti võimalikuks.

Kaitseväega seotud tegevustest suhtuvad Eesti elanikud kõige positiivsemalt reservväelaste õppekogunemistele kutsumisse (80 protsenti), millele järgnevad liitlaste lennuharjutused ja ülelennud Eesti õhuruumis (75 protsenti), kaitseväe tehnika liikumine (73 protsenti) ning kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades või üritustel (71 protsenti). Lähedase või elukaaslase osalemist õppekogunemistel toetab 73 protsenti vastanutest. 

Nagu uuringust selgub, on riigikaitse arendamisega rahul 69 protsenti elanikest.

2022. aastal tõusis kaitsekulutuste tõstmise pooldajate osakaal peale Venemaa sõja eskaleerimist Ukrainas alates 2004. aastast kõige kõrgemale tasemele – 51 protsendini. Peale kaitsekulutuste tõusu 2022. aastal on 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes kaheksa protsenti enam eestimaalasi, kes pooldavad kaitsekulutuste säilimist praegusel tasemel ning üheksa protsenti vähenenud on nende osakaal, kes toetavad kaitsekulutuste olulist tõstmist.

2023. aastal pooldab 82 protsenti eestimaalastest Eesti kuulumist NATO-sse, sealjuures on 63 protsenti kindlalt poolt ja 19 protsenti pigem poolt. Elanikest 11 protsenti on aga NATO-sse kuulumise vastu ning seitse protsenti ei oska selles küsimuses seisukohta võtta. Mullu toetas NATO-sse kuulumist 80 protsenti Eesti elanikest.

NATO rolli Eesti julgeoleku tagamisel peetakse järjekindlalt oluliseks – 48 protsenti arvab, et konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi ning 29 protsenti usub, et NATO liikmeks olek hoiab ära sõjalise konflikti. 

OÜ Eesti Uuringukeskus viis 2023. aasta kevadel kaitseministeeriumi tellimusel läbi 15–74-aastaste Eesti elanike seas küsitluse, mille peamiseks eesmärgiks oli uurida elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitse teemalistes küsimustes. Valimi suuruseks oli 1200 vastajat ning uuringumeetodina kombineeriti veebipaneeli (70 protsenti) ja telefoniintervjuusid (30 protsenti)