Sargvere põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa ütles, et kui tavaliselt on esimesest niitest kogutud 8000 tonni silo, siis tänavu 2600. Kokku oleks aga vaja 10 000 tonni. Õnneks aitab hädast välja 100 hektarit kevadel heas usus külvatud herne ja kaera segu, millest saab vilisesilo.

"Seda on tavaliselt saanud umbes 15 kuni 20 tonni hektarilt, aga sellel aastal kindlasti sellist kogust ei tule. Umbes kahe nädala pärast me seda tegema hakkaks, siis vaatab, kui palju sealt tuleb ja mis rohumaad on teinud. Taliviljast silo teha on siis juba ilmselt hilja, aga ilmselt siis tuleb kaalumisele suvinisu," selgitas Uusmaa.

Ka Väätsa Agro agronoom Kert Kiis ütles, et Väätsal õnnestus esimesest niitest varuda ainult pool tavapärasest silokogusest.

"Teine niide peaks nädala pärast pihta hakkama. Aga kuna me näeme, et seal midagi väga koristada pole, siis otsustasime, et hakkame teravilja siloauku panema. Koristame taliotra, see annab kõige rohkem massi ja saaki praegu," rääkis Kiis.

Väätsa Agros rändab tänavu siloauku 4000 kuni 5000 tonni söödateravilja. Kas see kogus õnnestub ka sügisel teradena või jahuna tagasi osta, pole praegu veel teada.

Kui tavaliselt on juuni lõpus mais mehele rinnust saadik, siis praegu on see napilt põlveni. Pealegi on külm ja põud osa maisi hävitanud. Kui teraviljasilo võib pidada Väätsa varuplaaniks, siis lisaks sellele on nad uuesti ka külvikud põllule saatnud.

"Külvame tõenäoliselt hernest, kaera, otra ja ka siis rohumaad," ütles Kiis, kelle sõnul loodetakse seda sügisel niita.

"Sellist kogemust väga palju ei ole. Vaatame, mida see toob. Praegu muid lahendusi veel ei oska välja mõelda," sõnas ta.