Seekord metsast ühe kunagise heinaküüni lähedalt leitud piimanõu oli varasemate leidudega võrreldes eriline.

"Metsa tehes hakkasin puud langetama ja põhimõtteliselt komistasin selle otsa. See paistis maa seest välja, kolmandik oli väljas. Sealt tuli välja kaks mantlit, millest ühe kohta arvasin, et on sõjaväesinel. See pani kohe mõtlema, mis ajastust see võib olla. Ja kaks püstolit – vene püstol ja saksa püstol. Saksa püstol oli ilusasti kabuuris, magasinid ja asjad kaasas. Ja siis oligi see, et hakkad mõtlema, et nüüd on relvad. Ja see oli teada, et kole lugu. Kui aus olla, siis esimese kõne tegin muuseumisse ja küsisin, kas nad on sarnasest leiust huvitatud," kirjeldas peidiku leidja Toomas Kupits.

Lisaks n-ö leiurõõmule on sellistel leidudel ajaloo seisukohast oluline väärtus, mis aitab 70 aasta taguseid sündmusi selgitada.

"Kui piimanõu on 1948. aastal tehtud ja viimane metsavend sai surma 1953. aastal, siis sellesse ajavahemikku see kindlasti jääb. Ja ongi ju nii, et nende piimanõude leidudega me saame ju väga palju nende tegevusest taastada," rääkis Saaremaa metsavendluse uurija Mati Vendel.

Pärast politsei poolt vastavate toimingute tegemist ja relvade puhastamist näevad need nüüd museaalidena juba hoopis paremad välja.

"Tegemist on juba kaheksanda piimanõuga. Varasemad seitse on laekunud alates 2016. aastast. Aga võib öelda, et Eesti muuseumides laiemalt metsavendadega seotud relvi just ülemäära palju ei ole. Nii et tegemist on ikkagi väga haruldase leiuga," sõnas Saaremaa muuseumi peavarahoidja Priit Kivi.

"(Relvalt) me oleme püüdnud roostet eemaldada nii palju kui oli võimalik. Ja huvitav oli ka see, et salve oli jäetud ka kolm padrunit," kirjeldas Vendel üht leidudest.

Saaremaa muuseumil on palve, kui kellelgi on veel teadmisi ja infot varasemalt leitud või tulevikus leitavate piimanõude peidikute kohta, et sellest muuseumile teada antaks.