Sõja 493. päev: Ukraina tahab näidata edu veel enne NATO tippkohtumist
Ukraina soovib näidata, et on suutnud saavutada sõjalist edu Vene vägede väljatõrjumisel veel enne juuli keskel toimuvat NATO tippkohtumist Vilniuses, ütles president Volodõmõr Zelenski. USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor William J. Burns käis juunis salavisiidil Ukrainas, mille käigus talle tutvustati Ukraina strateegiat okupeeritud territooriumi tagasivõtmiseks ja Moskva rahuläbirääkimistele sundimiseks aasta lõpuks.
Oluline 1. juulil kell 20.41:
- Zelenski sõnul tahab Ukraina lähima paari nädalaga edu saavutada;
- Ukraina: maailm käsitleks terroriakti Zaporižžja aatomijaamas tuumarelva kasutamisena;
Vene rünnakus Hersonile sai viga kaks last
Vene vägede pommitamises sai Hersonis vigastada kaks last, teatas oblasti kuberner Olensandr Prokudin.
Prokudini sõnul said vigastada üheksa-aastane tüdruk ja 15-aastane poiss ning mõlemad on arstide hoole all.
Hersoni linn on olnud tugeva tule all alates selle vabastamisest möödunud aasta lõpus.
Zelenski hoiatas Zaporižžja tuumajaama ohu eest
Zelenski hoiatas laupäeval, et Venemaa okupeeritud Zaporižžja tuumajaam on tõsine oht ning Venemaa on "tehniliselt valmis" korraldama jaamas lokaliseeritud plahvatust.
Zelenski viitas Ukraina luureinfole ja kutsus rahvusvahelist kogukonda pöörama rohkem tähelepanu Euroopa suurimas tuumajaamas toimuvale.
Varem teatas Ukraina luure, et Venemaa vähendab tuumajaamas oma vägede hulka ja jaamast on lahkunud kolm Rosatomi esindajat, kes vastutasid Venemaa tegevuste eest jaamas.
Zelenski: tahame veel enne NATO tippkohtumist edu saavutada
Ukraina soovib näidata, et on suutnud saavutada sõjalist edu Vene vägede väljatõrjumisel veel enne juuli keskel toimuvat NATO tippkohtumist Vilniuses, ütles president Volodõmõr Zelenski.
"Peame veel enne tippkohtumist näitama tulemusi, aga iga meeter [tagasivõidetud pinda] maksab elusid," ütles Zelenski välismeediale antud intervjuus, mida vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina presidendi sõnul takistas vastupealetungi algust ka sellekevadine ilm: "Tugevad vihmad kestsid väga kaua ja see aeglustas mõningaid protsesse."
Zelenski kutsus ka lääneriike jätkama Ukraina toetamist. "Sügisel me korraldasime vasturünnaku, kuna vajasime tulemusi. Me arvestasime teatud asjadega, aga suurtükid saabusid hiljem," rääkis president. "Me peatusime, kuna ei saanud edasi liikuda. Edasitungimine oleks tähendanud inimeste kaotamist, meil ei olnud [piisavalt] suurtükke," lisas ta.
Zelenski sõnul on Ukraina relvajõud inimelude kaotamise suhtes väga ettevaatlikud. "Kiired asjad ei ole alati turvalised. Kui mulle öeldakse, et kaks kuud kestva rünnakuga surevad tuhanded, kuid kolmekuulisega hukkub vähem, siis loomulikult ma valin teise variandi… Valides aja ja inimelude vahel on loomulikult tähtsamad inimesed," rääkis Zelenski.
NATO tippkohtumine toimub Vilniuses 11.- 12. juulil.
CIA direktor tutvus salavisiidil Ukrainasse sõja lõppmängu plaaniga
USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor William J. Burnsi käis juunis salajasel visiidil Ukrainas, mille käigus tutvustasid Ukraina esindajad talle oma strateegiat Venemaa okupeeritud territooriumi tagasivõtmiseks ja Moskvaga rahuläbirääkimiste alustamiseks aasta lõpuks, väitsid pädevad ametnikud ajalehele The Washington Post.
Burnsi külaskäik, millest varem ei ole teatatud, hõlmas kohtumisi president Volodõmõr Zelenski ja Ukraina kõrgeimate luureametnikega, kirjutas leht.
"Direktor Burns reisis hiljuti Ukrainasse, nagu ta on seda teinud regulaarselt alates Venemaa hiljutise agressiooni algusest rohkem kui aasta tagasi," ütles USA ametnik, kes soovis, nagu teisedki, jääda anonüümseks.
Visiidi eesmärk oli kinnitada president Joe Bideni administratsiooni pühendumust luureandmete jagamisele, mille eesmärk on aidata Ukrainal end kaitsta, lisas ametnik.
Ukraina esindajad on avalikult väljendanud pettumust kriitika suhtes, milles leitakse, et Ukraina vasturünnak on seni kulgenud liialt aeglaselt. Kuid eraviisiliselt olevat Kiievi sõjalised planeerijad väljendanud Burnsile ja teistele oma veendumust, et saavutavad oma eesmärgi võtta sügiseks tagasi märkimisväärne osa okupeeritud territooriumist, viia suurtüki- ja raketisüsteemid Venemaa kontrolli all oleva Krimmi lähedusse, liikuda edasi Ida-Ukrainas ning seejärel alustada läbirääkimisi Moskvaga esimest korda pärast rahuläbirääkimiste katkemist eelmise aasta märtsis, teatasid kolm plaanidega kursis olevat inimest.
"Venemaa peab läbirääkimisi ainult siis, kui ta tunneb end ohustatuna," ütles Ukraina kõrge ametnik.
Kas Ukraina suudab need plaanid sellisel kärbitud ajateljel ellu viia, näitab tulevik, märkis leht. CIA keeldus kommenteerimast, kui neilt küsiti Burnsi hinnangut pealetungi eduväljavaadete kohta.
Burnsi reis leidis aset vahetult enne Vene palgasõdurite juhi Jevgeni Prigožini mässu Venemaa kaitseministeeriumi juhtkonna vastu. Kuigi USA luurekogukond avastas juuni keskel, et Prigožin kavandab mingisugust relvastatud rünnakut, ei arutatud neid leide kohtumistel Zelenski ja teistega, ütles USA ametnik.
Bideni administratsiooni ametnikud on korduvalt rõhutanud, et Washingtonil ja Kiievil polnud midagi pistmist Prigožini katkenud marsiga Moskvale, mis oli haruldaseks väljakutseks Venemaa presidendile Vladimir Putinile. USA on toimunut kirjeldanud kui Venemaa siseasja.
Püüdes seda joont rõhutada, helistas Burns pärast toimunut ka oma Venemaa kolleegile Sergei Narõškinile ja rõhutas, et USA ei ole sellega kuidagi seotud, vahendas Wall Street Journal.
Zelenski ja Ukraina komandörid, kes seisavad silmitsi end tugevalt kaitses kindlustanud Vene vägedega Ukraina ida- ja lõunaosa okupeeritud osades, on erakordse surve all lääneriikide poolt, kes on andnud Kiievile enne vastupealetungi miljardite dollarite väärtuses kõrgetasemelist relvastust ja väljaõpet.
Ehkki Ukraina edu vastupealetungil on olnud seni väheldane, on nii Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov kui riigi kõrgeim sõjaväejuht kindral Valeri Zalužnõi kinnitanud, et põhisündmused on alles ees ja kutsunud üles kannatlikkusele, märkis leht.
The Washington Postiga rääkinud sõjaväeanalüütikud on öelnud, et Ukraina eesmärk läbirääkimistele sundida on Venemaa kindlustatud kaitsevõimet arvestades ambitsioonikas, kuid see pole välistatud.
"Võimalik, et nad suudavad ära lõigata maasilla Krimmi, haarates territooriumi või seades selle HIMARS-ite ja muu suurtükiväe laskeulatusse, kuid palju sõltub vägede kurnatusest," ütles uurimisinstituudi Foreign Policy sõjaväeanalüütik Rob Lee lehele.
"Kui Ukraina kannab liiga palju kaotusi, võib see pealetung kulmineeruda varakult. Aga kui Ukraina suudab tekitada piisavalt kaotusi Venemaa vägedele ja varustusele ning piirata sellele abivägede saabumist, võib Ukraina läbimurde saavutamiseks Vene üksuste kaitset piisavalt nõrgestada," lisas ta.
Sügiseks valmistudes on Zelenski ja tema juhtivad nõunikud hakanud mõtlema sellele, kuidas Kiiev saaks sundida Moskvat lahinguid lõpetama tingimustel, mis on vastuvõetavad Venemaale ja Ukraina rahvale, märkis leht.
Kiievi poolt eelistatud ideaalse stsenaariumi korral saavutaks Ukraina sõjavägi Venemaa üle võidu, viies väed ja võimsad relvad Krimmi piirile ja võttes sellega pantvangi poolsaare, kus asub Venemaal kõrgelt väärtustatud Musta mere laevastik.
"Kui Ukraina suudab võtta sihikule täiendavalt olulisi lennuvälju, sildu, raudteeliine ja logistikasõlmi, võivad need muuta Venemaa jaoks sõja jätkamise raskemaks," ütles sõjaväeanalüütik Lee.
Loobudes Krimmi jõuga äravõtmisest, nõuaks Kiiev Venemaalt mis tahes julgeolekugarantiide aktsepteerimist, mida Ukraina suudab läänelt saada, ütlesid Ukraina ametiisikud.
Selliste garantiide saamine oleks aga keeruline ning seni on sellised võimalused lahtised, tõdes The Washington Post, kirjeldades NATO Vilniuse tippkohtumise eel erinevate riikide väljendatud seisukohti.
Analüütikud ütlevad, et Ukraina ettevaatlik lähenemine pealetungi alguspäevadel on märk ees ootavast väljakutsest, märkis leht. "Probleem on selles, et Venemaa on paigutanud suure hulga miine nii peakaitseliini ette kui taha," ütles Lee. "Isegi kui Ukraina suudab läbi murda, võtab selle ärakasutamine siiski aega. See võib võtta nädalaid, võib kuluda kuid."
Zelenski: Ukraina sõjavägi tekitas Wagnerile kolossaalseid kaotusi
Ukraina relvajõud tekitasid riigi idaosas toimunud lahingute käigus Vene sõjakompaniile Wagner kolossaalseid kaotusi – hukkus umbes 21 000 ja sai haavata 80 000, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Meie sõdurid tapsid neist 21 000 ja haavasid 80 000. Need on kolossaalsed kaotused, kuid annavad aimu, kui suured on need üksused Ida-Ukrainas. Hea uudis on see, et oleme hävitanud Vene vägede kõige motiveerituma osa. Meie inimeste motivatsioon oli, et nemad, nende lapsed ja vanemad tahavad ellu jääda," rääkis president intervjuus Hispaania ajalehele El Mundo.
Nii suure hulga palgasõdurite hävitamine on osa Ukraina vastupealetungist ning täna on Ukraina sõdurid valmis edasi liikuma, rõhutas Zelenski.
"Wagneri, mis on sama terroristlik kui Vene armee, fenomeni mõistmiseks on mõned asjad väga olulised. Nende võimsaim rühmitus asus Ida-Ukrainas ja kasutas ründamiseks vange. Nad olid nii tugevad, sest neil polnud muud valikut kui rünnata," rääkis Ukraina president. Wagnerlastel ei jäänud muud üle kui rünnata, sest keeldumise korral avasid teised palgasõdurid nende pihta tule, lisas ta.
Samal ajal ei ole ülejäänud Vene sõjaväelased nii motiveeritud ja on nõrgemad kui Ukraina sõdurid, kinnitas Zelenski
"Mis puudutab Wagnerit, siis nüüd teame, et nad lähevad Valgevenesse ja võivad seal ohte tekitada. Kui nad tahavad moodustada nendest kurjategijatest löögirusika või sabotaažirühmitused, et tegutseda Poola piiridel, saame sellest varsti teada," ütles Zelenski.
Ukraina: maailm käsitleks terroriakti Zaporižžja aatomijaamas tuumarelva kasutamisena
Maailm käsitleks Venemaa võimalikku terroriakti Zaporižžja aatomielektrijaamas tuumarelva kasutamisena tsiviilelanikkonna vastu, hoiatas Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Aleksi Danilov.
"Kui terroristid korraldaksid tuumaobjektil terroriakti, siis kogu tsiviliseeritud maailm vaatleks seda, kui tuumarelva kasutamist tsiviilelanikkonna vastu. Seetõttu jälgime tähelepanelikult, milline saab olema maailma reaktsioon sündmustele," rääkis Danilov raadiojaama Vabadus otsesaates.
Tema sõnul ei vastanud maailma reaktsioon Kahhovka hüdroelektrijaama tammi õhkimisele Ukraina ootustele.
Danilov rõhutas, et Ukraina teeb kõik "võimaliku ja võimatu", et Zaporižžja tuumajaamas terroriakti ära hoida, kuid ta lisas ka, et jaam on endiselt Vene vägede käes.
Ukraina julgeolekunõukogu sekretär rääkis ka, et mõned Ukraina partnerid selgitavad praegu Venemaale, et terroriakti korraldamine jaamas tooks Moskvale "absoluutselt katastroofilised tagajärjed".
Danilovi hinnanul ei saa prognoosida terroriakti korraldamise tõenäosust, kuna "need inimesed on ettearvamatud ja tegutsevad väljaspool igasuguseid rahvusvahelisi norme ja reegleid".
Ukraina esindaja kinnitusel valmistub riik võimalikeks Venemaa korraldatud terroriaktideks ja nendega toimetulekuks.
USA kindral Milley: Ukraina raskused vastupealetungil pole üllatus
Ukraina vägede raskused vastupealetungi läbiviimisel Vene vägede väljatõrjumiseks ei ole üllatus, tunnistas USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley.
"Sõda paberil ja tõeline sõda on erinevad. Päris sõjas surevad päris inimesed. Neil rinnetel on päris inimesed ja nendes sõidukites on päris inimesed. Päris inimkehad purustatakse plahvatustes," rääkis Ameerika Ühendriikide kõrgeim sõjaväelane reedel Washingtonis Rahvuslikus Pressiklubis toimunud üritusel.
Milley ütles, et pole üllatunud, et Ukraina vägede edasiliikumine on olnud aeglasem kui mõned ennustasid.
Ukraina vasturünnak on "edenenud piüsivalt, liikudes teadlikult läbi väga raskete miiniväljade 500 meetrit päevas, 1000 meetrit päevas, 2000 meetrit päevas," kirjeldas kindral.
"Ma ütlesin, et selleks kulub kuus, kaheksa, kümme nädalat, see saab olema väga raske. See saab olema väga pikk ja see saab olema väga-väga verine. Ja kellelgi ei tohiks selle kohta mingeid illusioone olla," rõhutas kindral Milley.
Hispaania peaminister alustas EL-i eesistumisperioodi visiidiga Kiiveisse
Juulis Euroopa Liidu eesistumise Rootsilt üle võtnud Hispaania peaminister alustas oma ametiperioodi visiidiga Ukrainasse.
"Juba Kiievis. Ma tahtsin, et esimene Hispaania eesistumise üritus oleks Ukrainas koos president Volodõmõr Zelenskiga. Ma väljendan Ukraina valitsusele ja parlamendile kogu Euroopa solidaarsust," kirjutas Hispaania peaminister Pedro Sanchez sotsiaalmeedias.
Ya en Kyiv.
— Pedro Sánchez (@sanchezcastejon) July 1, 2023
He querido que el primer acto de la Presidencia española del Consejo de la UE, sea en Ucrania junto a @ZelenskyyUa.
Trasladaré a su Gobierno y al Parlamento toda la solidaridad europea.
Mantendremos el apoyo al pueblo ucraniano hasta que la paz regrese a Europa. pic.twitter.com/bPcvnYxNZZ
Kui tavapäraselt on välismaa liidrite visiidid Kiievisse saladuskatte all kuini nende saabumiseni, siis Sancheze külaskäik oli juba ette teada, kuna selle avalikustas Zelenski oma esinemise ajal Euroopa Ülemkogus.
Hispaania välisminister José Manuel Albares teatas juba enne oma riigi pool aastat kestvat eesistumise algust, et tema riigi prioriteet on Euroopa ühtsuse hoidmine Vene agressiooni ees Ukrainas.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 500 sõdurit ja 35 suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas laupäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 228 870 (võrdlus eelmise päevaga + 530);
- tankid 4042 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 7868 (+5);
- lennukid 315 (+0);
- kopterid 308 (+0);
- suurtükisüsteemid 4162 (+35);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 632 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 389 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 3545 (+26);
- tiibraketid 1261 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6794 (+9);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 580 (+11).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Ukrainska Pravda, Interfax-Ukraina, Jevropeiskaja Pravda, The Washington Post, The Guardian
