Toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 31,5 protsenti ja töötlevas tööstuses 13,1 protsenti, kuid suurenes mäetööstuses 36,3 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenes töötleva tööstuse tegevusalade lõikes mais tööstustoodangu maht enamikes harudes. Suurema osatähtsusega tegevusaladest kasvasid ainult põlevkiviõli (17,6 protsenti), mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste (10,0 protsenti) ning joogitootmine (7,9 protsenti).

Olulisematest tegevusaladest vähenesid puidu töötlemine (20,3 protsenti) ning elektriseadmetete (11,9 protsenti), metalltoodete (12,4 protsenti) ja elektroonikaseadmete (14,6 protsenti) tootmine, vähesel määral toiduainete tootmine (1,4 protsenti), selgitas Bunder.

Mäetööstuse sektori kasv tulenes turbatootmise mahu kasvust mais, sest tänu soodsale ilmale sai hooaeg varem alata.

Võrreldes 2022. aasta maiga kahanes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük 2023. aasta mais kalendaarselt korrigeeritud andmetel jooksevhindades 11,6 protsenti. Toodangu müük siseturule langes 10,7 ning müük ekspordiks 12,2 protsenti.

Töötleva tööstuse toodangust 65,9 protsenti müüdi välisturule.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel suurenesid toodangu mahud tänavu mais võrreldes aprilliga tööstuses kokku 2,2 ning töötlevas tööstuses 0,2 protsenti.

Energeetikavaldkonnas vähenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes 2022. aasta maiga 43,5 protsenti, soojuse tootmine 15,3 protsenti.

Ettevõtja: suvi ja sügis tulevad rasked

Languse taga on peamiselt kaks suuremat põhjust. Esiteks sisendhindades tõus, mis puudutab nii energiahindasid kui tooraine hindasid, mis kõik on tõusnud viimase aasta jooksul. Teiseks üleüldine majanduslangus Euroopas ja maailmas, kus kogunõudlus väheneb.

"Kui me vaatame Enefit Poweri vaates ja vaatame, kuidas me see aasta oleme mahtunud turule oma juhitavate tootmisvõimsustega, siis sel aastal on elektri hinnad oluliselt madalamad, seetõttu oleme ka vähem mahtunud turule, peaasjalikult ainult Auvere elektrijaamaga," sõnas Enefit Poweri juhatuse esimees Andes Vainola.

Töötlevas tööstuses on jätkuvalt murelapseks puidutöötlemine, mida mõjutab nõudluse langus Skandinaavia turgudel.

"Väga tugevalt on kukkunud turgudel nõudlus. Teiseks eelmine aasta sama aasta võrdlusena olid eelmisel aastal müügimahud läbi aegade ühed suurimad. Nii et see on akumuleerunud, aga põhiprobleem on täna see, et ekspordipartnerite Rootsi, Soome, Norra turud on tugevalt kukkunud, nende turgude valuutakursid euro suhtes on muutunud nõrgemaks ja seetõttu on Eesti tootjad muutunud vähem konkurentsivõimeliseks turgudel," ütles puidufirma Mateki juhataja Sven Mats.

Mats usub, et suvi ja sügis tulevad veel rasked ja pisut kergendust võiks tuua aasta lõpp - järgmise aasta algus.

"Kui pool aastat on päringute maht olnud üsna tagasihoidlik, siis nüüd tasapisi on hakanud jälle elu liikuma ja seisma pandud projektid on taastumas," sõnas Mats.

"Ettevõtjad ise hindavad, et stabiliseerumine toimub sügisel ja talve alguse poole. Siis on turud ära kohanenud ja majandus jalgu rohkem alla saanud ja nõudluse pool hakkab taastuma. Teiseks, ettevõtjad on suutnud leida endale uued turud ja väljundid ja suudavad rohkem kaupu eksportida," sõnas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran.